2

Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
2:1 ALM.
2:2 See on Seaduseraamat, ei ole kahtlust selles – juhatus teadlikult ettevaatlikele,
2:3 neile, kes hakkavad usaldama varjulolevat ja seavad kohustuse alaliseks ja jagavad sellest, millega oleme neid varustanud,
2:4 ja neile, kes hakkavad usaldama seda, mis saadeti alla sinule, ja seda, mis saadeti alla enne sind, ja kes on Järgneva suhtes veendunult kindlad.
2:5 Sellised on oma ülalhoidja juhendamisel. Ja sellised: nemad on edu-saavutajad.
2:6 Tõepoolest, need, kes on hoiatuse suhtes ükskõiksed – see on neile sama, kas sa hoiatad neid või sa ei hoiata neid, nad ei hakka usaldama.
2:7 Jumal on kinni katnud nende südamed ja kuulmise ja nende nägemise peal on kate.
Ja neile on tohutu kannatuslik kogemus.
2:8 Ja inimeste seas on neid, kes ütlevad: “Oleme hakanud usaldama Jumalat ja Järgnevat Päeva”, ent nad ei ole usaldama-hakanud.
2:9 Nad püüavad petta Jumalat ja neid, kes on usaldama hakanud – ent nad ei peta kedagi peale iseenda, kuid nad ei taju seda.
2:10 Nende südametes on haigus, seega Jumal on suurendanud nende haigust.
Ja neile on valus kannatuslik kogemus selle eest, et nad valetamas olid.
2:11 Ja mil neile öeldakse: “Ärge tekitage kahju maa peal!”, ütlevad nad: “Oleme ju üksnes kordaseadjad!”
2:12 Ei – tõepoolest, nemad ise on kahjutekitajad, kuid nad ei taju seda.
2:13 Ja mil neile öeldakse: “Hakake usaldama, just nagu inimesed on usaldama hakanud!”, ütlevad nad: “Kas peaksime hakkama usaldama, just nagu rumalad on usaldama hakanud?”
Ei – tõepoolest, nemad ise on rumalad, aga nad ei tea seda.
2:14 Ja mil nad kohtuvad nendega, kes on usaldama hakanud, ütlevad nad: “Me oleme usaldama hakanud”.
Aga mil nad on üksi koos oma saatanatega, ütlevad nad: “Tõepoolest, oleme teiega, me üksnes pilkasime”.
2:15 Jumal pilkab neid ja laseb neil püsida nende ülemäärasuses pimedana ekslemas.
2:16 Sellised on need, kes on vahetanud juhatuse eksituse vastu, seega nende vahetus ei toonud neile kasu ega olnud nad juhatustleidnud.
2:17 Nende näide on nagu näide ühest, kes süütas tule: mil see hakkas valgustama tema ümbrust, võttis Jumal ära nende (nb, ainsus muutus mitmuseks ei ole tõlkija apsakas, vaid Koraani meetod öelda läbi ökonoomse ja täpse sõnakasutuse asju ridade vahel) valguse ja jättis nad pimedustesse, nii et nad ei näe.
2:18 Kurdid, tummad, pimedad – seega nad ei pöördu tagasi.
2:19 Või: nagu taevast langev vihmasadu, milles on pimedused, mürisemine ja välgud. Nad panevad endi sõrmed endi kõrvadesse kõuekärgatuste eest, kartes surma.
Ja Jumal on ümbritsev nende suhtes, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad.
2:20 Välk peaaegu röövib neilt nägemise. Iga kord, mil see neile valgust annab, nad kõnnivad selles. Ja mil see nende üle tumeneb, nad jäävad seisma. Ja kui Jumal sooviks, Ta võtaks ära nende kuulmise ja nägemise.
Tõepoolest, Jumal on võimeline kõikideks asjadeks.
2:21 Oo, inimkond!
Teenige oma ülalhoidjat, kes on loonud teid ja need, kes enne teid – ehk oleksite teadlikult ettevaatlikud –
2:22 Teda, kes on teinud maa teile vaibaks ja taeva ehitiseks ning on saatnud taevast alla vee, seega on seeläbi toonud esile viljasaakidest varustust teile! Seega ärge seadke Jumalale võrdseid, samas kui te teate!
2:23 Ja juhul, kui olete kahtluses selle suhtes, mille oleme oma teenijale alla saatnud, siis tooge üks peatükk, mis sellega sarnane, ja hüüdke oma tunnistajaid muid kui Jumal – juhul, kui olete tõerääkijad!
2:24 Aga juhul, kui te ei tee seda – ja mitte kunagi te ei tee seda – siis olge teadlikult ettevaatlikud Tule suhtes, mille kütuseks on inimesed ja kivid, ettevalmistatud neile, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad!
2:25 Ja edasta rõõmusõnum neile, kes on usaldama hakanud ja kordaseadvaid tegusid teevad – neile on aiad, mille all on jõed voolamas! Iga kord, kui neile antakse sealt viljasaagist varustust, ütlevad nad: “See on see, millega meid varemgi varustati”.
Ja neile tuuakse sellega sarnast.
Ja neil on seal puhastatud paarilised.
Ja nad on sinna jäämas.
2:26 Tõepoolest, Jumal ei häbene esitamaks näiteks sääske või midagi, mis sellest üle.
Siis mis puutub nendesse, kes on usaldama hakanud – nemad teavad, et see on tõde nende ülalhoidjalt.
Ja mis puutub hoiatuse suhtes ükskõiksetesse – nemad ütlevad: "Mida Jumal selle näitega silmas peab?"
Ta laseb minna eksiteele seeläbi paljudel ja juhatab seeläbi paljusid. Ja Ta ei eksita seeläbi kedagi peale hoolimatult reetlike –
2:27 selliseid, kes murravad lepingulise lubaduse Jumalale pärast selle kokku leppimist ja lõikavad läbi selle, mille Jumal on määranud ühendatuks, ja tekitavad kahju maa peal. Sellised – nad on kaotajad.
2:28 Kuidas saate te eirata Jumalat?
Ja te olite elutud, seega Ta andis teile elu, seejärel paneb Ta teid surema, seejärel annab teile elu, seejärel tuuakse teid tagasi Tema juurde.
2:29 Tema, kes lõi teile selle, mis maa peal - kõik tervenisti.
Seejärel Ta pööras taeva poole ja korrastas selle seitsmeks taevaks.
Ja Ta on kõigest kõiketeadev.
2:30 Ja mil sinu ülalhoidja võimu täidesaatjatele ütles: “Tõepoolest, olen asetamas maa peale järeltulijat.”
Nad ütlesid: “Kas asetad sinna ühe, kes seal kahju tekitab ja verd valab, samal ajal kui meie toome tunnustavalt esile Sinu puhtust ning pühitseme Sind?”
Ta ütles: “Tõepoolest, Ma tean seda, mida teie ei tea.”
2:31 Ja Ta õpetas Aadamale nimed – nende kõigi.
Seejärel Ta esitles neid võimu täidesaatjatele ja ütles: “Teatage Mulle nende nimed – juhul, kui olete tõerääkijad!”
2:32 Nad ütlesid: “Puhas oled Sina! Meil pole muud teadmist peale selle, mida Sina meile oled õpetanud.
Tõepoolest, Sina oled Kõiketeadev, Vääramatu Otsustaja.”
2:33 Ta ütles: “Oo, Aadam! Anna teada neile nende nimed!”
Ja mil ta oli neile nende nimed teada andnud, ütles Ta: “Kas Ma ei öelnud teile, et tõepoolest, Ma tean varjulolevat taevastes ja maal ning tean, mida te paljastamas ja varjamas olete”.
2:34 Ja mil Me ütlesime võimu täidesaatjatele: “Alluge Aadamale!”, siis nad allusid. Välja arvatud Iblis - ta keeldus ja oli ülbe ja oli eirajatest.
2:35 Ja Me ütlesime: “Oo, Aadam! Püsige – sina ja su paariline – Aias ja sööge sellest külluslikult, kust te mõlemad soovite, aga ärge lähenege sellele puule, muidu oleksite ülekohtuste seast!”
2:36 Aga saatan põhjustas nad (duaalne) sellest langema, seega ta eemaldas nad (duaalne) sellest, milles nad olid.
Ja Me ütlesime: “Minge (mitmus) alla – osa teist osale vaenlastena! Ja teile on maa peal eluase ja varustamine mõneks ajaks.
2:37 Seejärel võttis Aadam vastu sõnad oma ülalhoidjalt, seejärel Ta võimaldas tal suunda muuta.
Tõepoolest, Ta on Meeleparanduse Vastuvõtja, Püsivalt Hooliv.
2:38 Me ütlesime: “Minge sealt alla – teie kõik! Ja juhul, kui teile tuleb juhatus Minult, siis need, kes Mu juhatust järgivad – nende peal ei ole kartust ja nad ei kurvasta.”
2:39 Ja need, kes on hoiatuse suhtes ükskõiksed ja Meie tunnustähti valeks peavad – sellised on Tule kaaslased, nad on sinna jäämas.
2:40 Oo, Iisraeli sugu!
Pidage meeles Minu osutatud heldust, millega olen teid heaolusse asetanud!
Ja pidage Mulle antud lepingulist lubadust ja Mina pean teile antud lepingulist lubadust!
Ja üksnes Minu suhtes – seega olge ettevaatlikus kartuses Minu suhtes!
2:41 Ja pange oma usaldus sellesse, mille olen alla saatnud - kinnitajana sellele, mis on teie käes - ja ärge olge esimesed seda eitama!
Ja ärge vahetage Minu tunnustähti tühise tasu vastu!
Ja üksnes Minu suhtes – seega olge teadlikult ettevaatlikud Minu suhtes!
2:42 Ja ärge katke tõde tühisusega ega ärge varjake tõde, samas kui te teate!
2:43 Ja seadke kohustust alaliseks ja andke puhastavat (sõna omab ka tähendust: kasvuline) andi ja olge alandlikud koos alandlikega!
2:44 Kas õhutate inimesi sisemisele puhtusele, aga unustate endi hinged, olles ette lugemas Seaduseraamatut?
Kas te siis ei arutleks!
2:45 Ja otsige abi kannatlikkusest ja kohustusest!
Ja tõepoolest, see on raske, välja arvatud alandunutele –
2:46 neile, kes mõistavad, et nad on kohtumas oma ülalhoidjaga, et nad Tema juurde tagasi tuuakse.
2:47 Oo, Iisraeli sugu!
Pidage meeles Minu osutatud heldust, millega olen teid heaolusse asetanud, ja et olen teid kogu loodu suhtes esiplaanile seadnud!
2:48 Ja olge teadlikult ettevaatlikud päeva suhtes, mil ükski hing ei kata teise hinge eest mitte midagi ega aktsepteerita sellelt ainsatki eestkostet ega võeta sellelt ainsatki lunaraha ega aidata neid!
2:49 Ja mil Me päästsime teid vaarao perekonna käest, kes olid vaevamas teid halva kannatusliku kogemusega, jätkuvalt teie poegi läbi lõigates ja ellu jättes teie naisi.
Ja selles oli suur proovilepanek teie ülalhoidjalt.
2:50 Ja mil Me lõhestasime teie jaoks mere, seejärel päästsime teid ja uputasime vaarao perekonna, samas kui te vaatasite.
2:51 Ja mil Me andsime Moosesega vastastikuse lubaduse neljakümneks ööks, seejärel te võtsite vasika pärast seda, kui ta oli lahkunud. Ja te olite ülekohtused.
2:52 Seejärel Me andestasime teile pärast seda – ehk oleksite tänulikud.
2:53 Ja mil Me andsime Moosesele Seaduseraamatu ja Kriteeriumi (Al-Furqân: midagi, mis eristab õiget ja valet) - ehk leiate juhatust.
2:54 Ja mil Mooses oma inimestele ütles: “Oo, mu inimesed! Tõepoolest, olete vasika võtmisega endi hingedele ülekohut teinud, seega muutke oma suunda oma Looja poole ja alistage endi hinged! See on teile parem teie Looja juures”.
Seejärel Ta võttis teie suhtes vastu suunamuutuse.
Tõepoolest, Ta on Meeleparanduse Vastuvõtja, Püsivalt Hooliv.
2:55 Ja mil ütlesite: “Oo, Mooses! Me ei hakka sind usaldama, kuni näeme Jumalat avalikult”.
Siis tabas teid vali vapustus, samal ajal kui te vaatasite.
2:56 Seejärel Me tõstsime teid üles pärast teie surma – ehk oleksite tänulikud.
2:57 Ja Me varjutasime teid pilvedega ja saatsime teie peale alla mannat ja vutte: “Sööge heast, millega teid varustasime!”
Ja nad ei teinud ülekohut Meile, aga tegid ülekohut omaenda hingedele.
2:58 Ja mil ütlesime: “Sisenege sellesse asulasse ja sööge sellest külluslikult, kust soovite! Ja sisenege väravast allujatena ja öelge: ‘Mahavõtmine!’, Me katame teie eksimused ja lisame heategijatele.”
2:59 Seejärel need, kes ülekohut tegid, muutsid ütluse teistsuguse vastu kui see, mis neile öeldi. Seega Me saatsime taevast alla rõhuva seisundi nende peale, kes ülekohut tegid, sest nad olid hoolimatult reetlikud.
2:60 Ja mil Mooses oma inimestele vett palus, siis Me ütlesime: “Löö oma kepiga seda kivi!”
Seejärel purskas sellest välja kaksteist veesoont. Iga suguharu kahtlemata teadis oma joomiskohta.
“Sööge ja jooge Jumala varustusest ja ärge tegutsege maa peal kahjutekitajatena!”
2:61 Ja mil ütlesite: “Oo, Mooses! Me ei pea vastu ühekülgsele toidule, seepärast hüüa oma ülalhoidjat meie jaoks, et Ta tooks meile esile sellest, mida maa kasvatab – oma maitsetaimi, kurke, küüslauku, läätsi ja sibulaid!”
Ta ütles: “Kas vahetaksite selle, mis halvem, selle vastu, mis parem? Laskuge Egiptusesse – siis tõepoolest, teile saab, mida küsisite!”
Ja neile pandi peale alandus ja paigalseis ning nad tõmbasid endi peale Jumala rahulolematuse. Seda sellepärast, et nad eirasid Jumala tunnustähti ja alandasid prohveteid ilma põhjuseta. Seda sellepärast, et nad ei kuuletunud ja olid piirjoontest üle astumas.
2:62 Tõepoolest, need, kes on usaldama hakanud ja juudiusulised ja kristlased ja saabialased – kes on hakanud usaldama Jumalat ja Järgnevat Päeva ja teevad kordaseadvaid tegusid: neil on nende tasu nende ülalhoidja juures ja nende peal ei ole kartust ja nad ei kurvasta.
2:63 Ja mil võtsime teilt lepingu ja tõstsime mäe teie kohale: “Hoidke tugevalt kinni sellest, mis Me teile andsime ja pidage meeles, mis selles on – ehk oleksite teadlikult ettevaatlikud!”,
2:64 seejärel te pöörasite ära pärast seda. Ja poleks Jumala üleküllust teie peal ja Tema armu, oleksite olnud kaotajatest.
2:65 Ja tõesti, te kahtlemata teadsite neid teie seast, kes Sabati suhtes üle astusid, seega Me ütlesime neile: “Olge põlastusväärsed ahvid!”
2:66 Seega Me tegime selle heidutuseks sellele, mis tema käte vahel, ja sellele, mis tema järel, ja manitsuseks teadlikult ettevaatlikele.
2:67 Ja mil Mooses oma inimestele ütles: "Tõepoolest, Jumal annab teile korralduse, et läbi lõikaksite veise."
Nad ütlesid: "Kas sa pilkad meid?"
Ta ütles: "Otsin varjupaika Jumala juures, et ma poleks teadmatusesolijatest".
2:68 Nad ütlesid: "Hüüa oma ülalhoidjat meie jaoks, et Ta teeks meile selgeks, milline see on!"
Ta ütles: "Tõepoolest, Ta ütleb: 'See on veis, mis ei ole vana ega noor – keskmine, seal vahel'. Nii et tehke, nagu teid on korraldatud!"
2:69 Nad ütlesid: "Hüüa oma ülalhoidjat meie jaoks, et Ta teeks meile selgeks, millist värvi see on!"
Ta ütles: "Tõepoolest, Ta ütleb: 'See on kollane veis, erksa värviga, vaatajaid rõõmustav'."
2:70 Nad ütlesid: “Hüüa oma ülalhoidjat meie jaoks, et Ta teeks meile selgeks, milline see on. Tõepoolest, veised näivad meile üksteisele sarnased. Ja tõepoolest – juhul, kui Jumal soovib – oleme tõesti juhatustleidnud!”
2:71 Ta ütles: "Tõepoolest, Ta ütleb: 'See on veis, keda maa kündmise ega saagi kastmisega ikestatud pole, täiuslik, puutumata jäetu'."
Nad ütlesid: "Nüüd oled tulnud tõega".
Siis nad lõikasid selle läbi, kuigi nad peaaegu poleks seda teinud.
2:72 Ja mil olite tapnud hinge, siis te vaidlesite selle üle. Ja Jumal oli välja toomas seda, mida te varjamas olite.
2:73 Seega Me ütlesime: “Löö teda osaga sellest!”
Nagu see, annab Jumal elu surnutele ja näitab teile oma tunnustähti – et arutleksite.
2:74 Seejärel muutusid teie südamed kõvaks, nad on nagu kivid või veelgi kõvemad.
Ja tõepoolest, kividest on tõesti selliseid, millest väljuvad jõed; ja tõepoolest, neist on tõesti selliseid, mis lõhenevad, nii et neist vesi väljub; ja tõepoolest, neist on tõesti selliseid, mis kukuvad alla kaalutletud kartusest Jumala ees.
Ja Jumal ei ole tähelepanematu selle suhtes, mida te teete.
2:75 Kas loodate, et nad hakkavad teid usaldama, samas kui kahtlemata, osa nende seast oli kuulnud Jumala sõnu, seejärel moonutasid neid pärast nende mõistmist, samas kui nad teavad?
2:76 Ja kui nad kohtuvad nendega, kes on usaldama hakanud, ütlevad nad: “Me oleme usaldama hakanud.”
Aga kui osa neist on osa juures üksi, ütlevad nad: “Kas jutustate neile seda, mida Jumal teile avaldanud on – et nad vaidleksid teiega selle abil teie ülalhoidja ees? Kas te siis ei arutle!”
2:77 Või kas nad ei tea, et Jumal teab, mida nad varjavad ja mida nad paljastavad!
2:78 Ja nende seas on seaduse suhtes harimatud – nad ei tea Seaduseraamatut muul viisil kui tühiste eelduste kaudu ja nad üksnes oletavad.
2:79 Siis häda neile, kes kirjutavad Seaduseraamatut oma kätega, seejärel ütlevad: “See on Jumalalt” – et vahetada see tühise tasu vastu! Siis häda neile selle eest, mida nende käed on kirjutanud, ja häda neile selle eest, mida nad välja teenivad!
2:80 Ja nad ütlevad: “Tuli ei puuduta meid, välja arvatud loetud päevad”.
Ütle: “Kas olete Jumalalt lepingulise lubaduse võtnud?
Sest Jumal ei murra oma lepingulist lubadust.
Või kas ütlete Jumala kohta seda, mida te ei tea?”
2:81 Vastupidi – kes on välja teeninud halva ja kelle ümber on tema eksimus täielikult sulgunud – sellised on Tule kaaslased, nad on sinna jäämas.
2:82 Ja need, kes on usaldama hakanud ja kordaseadvaid tegusid teevad – sellised on Aia kaaslased, nemad on sinna jäämas.
2:83 Ja mil Me andsime Iisraeli soole lepingu:
– ärge teenige muud kui Jumalat,
– ja vanematega hea käitumine, samuti sugulaste, isatute ja puudustkannatajatega,
– ja rääkige inimestega lahkelt,
– ja seadke kohustus alaliseks,
– ja andke puhastavat andi!
Seejärel te pöörasite ära – välja arvatud mõned teie seast – ja olite vastandumas.
2:84 Ja mil Me võtsime teilt lepingulise lubaduse: – ärge valage oma verd, – ja ärge ajage üksteist välja oma kodudest. Seejärel te kinnitasite ja olite tunnistajad.
2:85 Seejärel olete te need, kes tapavad omade seast ja ajavad osasid omade seast välja nende kodudest, abistades üksteist nende vastu patus ja vaenulikkuses. Ja juhul, kui nad tulevad teie juurde vangidena, te vahetate neid lunaraha vastu, samas kui teile oli keelatud nende väljaajamine! Kas olete hakanud usaldama osa Seaduseraamatust ja eirate osa?
Siis mis on tasu temale, kes teie seast seda teeb, kui mitte seisundi halvenemine selle maailma elus?
Ja Ülestõusmispäeval saadetakse nad tagasi kõige rängemasse kannatuslikku kogemusse.
Ja Jumal ei ole tähelepanematu selle suhtes, mida te teete.
2:86 Sellised on need, kes vahetavad selle maailma elu Järgneva vastu – neile ei leevendata kannatuslikku kogemust ega aidata neid.
2:87 Ja tõesti, Me kahtlemata andsime Moosesele Seaduseraamatu ja läkitasime sõnumitoojad tema järel. Ja Me andsime Jeesusele, Maarja pojale, selged asitõendid ja tugevdasime teda Vaimuga.
Kas pole nii, et iga kord, kui teie juurde tuli sõnumitooja sellega, mida teie hinged ei soovinud, muutusite te ülbeks – osa te pidasite valetajateks ja osa te alandasite?
2:88 Ja nad ütlevad: “Meie südamed on kaetud”.
Ei, vaid Jumal on nad eemale tõuganud nende eitamise tõttu – seega vähe nad hakkavad usaldama.
2:89 Ja kui neile tuli määrus Jumalalt, kinnitamas seda, mis on koos nendega – ja varem nad otsisid võitu selliste üle, kes on hoiatuse suhtes ükskõiksed – siis, kui neile tuli see, mille nad ära tundsid, nad eirasid seda! Seepärast on Jumala needus nende peal, kes juhatuse ära põlgavad.
2:90 Halb on see, mille eest nad end müüsid, et nad eirasid seda, mille Jumal oli alla saatnud, läbi sektantliku fanatismi, et Jumal peaks alla saatma oma üleküllusest, kellele Ta soovib oma teenijatest.
Seega nad kutsusid esile rahulolematuse rahulolematuse peale.
Ja neile, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad, on alandav kannatuslik kogemus.
2:91 Ja mil neile öeldakse: “Pange oma usaldus sellesse, mille Jumal alla on saatnud!”, ütlevad nad: “Me oleme hakanud usaldama seda, mis meile on alla saadetud”, ja nad eiravad seda, mis on sellest väljaspool, kuigi see on tõde, kinnitamas seda, mis on nende käes.
Ütle: “Miks te siis varem Jumala prohveteid alandasite – juhul, kui olite usaldama-hakanud?”
2:92 Ja tõesti, Mooses kahtlemata tuli teie juurde koos selgete asitõenditega. Seejärel, pärast seda te võtsite vasika, olles ülekohtused.
2:93 Ja mil Me andsime teile lepingu ja tõstsime mäe teie kohale: “Hoidke tugevalt kinni sellest, mis Me teile anname, ja kuulake!”
Nad ütlesid: “Me kuulsime ja ei kuuletu!”
Ja nad pandi jooma vasikat oma südameisse nende juhatuse äratõukamise kaudu.
Ütle: “Halb on see, millele teie usaldusse jõudmine teid õhutab – juhul, kui olete usaldama-hakanud!”
2:94 Ütle: “Juhul, kui Järgnev eluase Jumala juures on eksklusiivselt teie päralt, inimkonnast eraldi, siis soovige surra – juhul, kui olete tõerääkijad!”
2:95 Aga nad ei hakka seda mitte kunagi soovima selle tõttu, mida nende käed ette on saatnud.
Ja Jumal on ülekohtustest kõiketeadev.
2:96 Ja sa saad leidma nad inimeste seas kõige ahnemad elu järele – isegi enam kui need, kes Jumalale kompanjone seavad. Igaüks neist igatseb, et talle antaks tuhandeaastane ajavahemik, ent see ei eemaldaks teda kannatuslikust kogemusest, isegi kui talle selline ajavahemik antaks.
Ja Jumal on nende tegemiste suhtes kõikenägev.
2:97 Ütle: “Kes on Gaabrieli vaenlane – ja tõepoolest, tema see on, kes selle sinu südame peale alla on toonud, Jumala loal, kinnitamas seda, mis selle käes, ja juhendiks ja rõõmusõnumitena usaldama-hakanutele -”
2:98 “kes on Jumala ja Tema võimu täidesaatjate ja Tema sõnumitoojate ja Gaabrieli ja Miikaeli vaenlane – siis tõepoolest, Jumal on nende vaenlane, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad.”
2:99 Ja tõesti, kahtlemata oleme sulle alla saatnud selged tunnustähed ja üksnes hoolimatult reetlikud eiravad neid.
2:100 Kas siis iga kord, kui nad lepingulise lubaduse annavad, heidab osa selle kõrvale?
Ei – enamik neist ei hakka usaldama.
2:101 Ja kui neile tuli sõnumitooja Jumala juurest, kinnitamas seda, mis on nendega, heitsid osa neist, kellele oli Seaduseraamat antud, Jumala seaduse endi selja taha, justkui nad ei teaks.
2:102 Ja nad järgisid seda, mida saatanad Saalomoni ülemvõimu peale ette lugesid.
Ja Saalomon ei eitanud, kuid saatanad eitasid. Nad õpetasid inimestele pettust ja seda, mis oli alla saadetud kahele võimu täidesaatjale Baabülonis – Harutile ja Marutile.
Ja need kaks ei õpetanud kedagi enne, kui olid öelnud: “Oleme vaid eitamise test, ära siis eita!”
Siis õpiti neilt seda, millega põhjustatakse eraldamine inimese ja tema paarilise vahel. Aga nad ei kahjusta seeläbi kedagi, välja arvatud Jumala loal. Ja nad õppisid seda, mis neid kahjustab ega too neile kasu. Ja tõesti, nad kahtlemata teadsid, et kes selle omandab, sellel ei ole Järgnevas mingit osa. Ja halb on see, mille vastu nad endi hinged vahetasid – kui nad vaid oleksid teadmas!
2:103 Ja juhul, kui nad oleksid usaldama hakanud ja teadlikult ettevaatlikud olnud, tõesti, tasu Jumala juurest oleks parem – kui nad vaid teaksid!
2:104 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Ärge öelge: “Võta meid arvesse!”, vaid öelge: “Pööra meile tähelepanu!”, ja kuulake!
Ja neile, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad, on valus kannatuslik kogemus.
2:105 Ei meeldi neile, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad Seaduseraamatu perest, ega neile, kes Jumalale kompanjone seavad, et teie peale midagi head teie ülalhoidjalt alla saadetaks. Aga Jumal eristab oma armus, keda soovib.
Ja Jumal on tohutu ülekülluse valdaja.
2:106 Kui Me tunnustähe talletamisest kõrvale jätame või laseme sellel unustusse minna, toome Me selle asemele parema kui see või selle sarnase.
Kas sa ei tea, et Jumal on võimeline kõikideks asjadeks?
2:107 Kas sa ei tea, et Jumalale kuulub taevaste ja maa ülemvõim?
Ja teil ei ole peale Jumala ainsatki liitlast ega abilist.
2:108 Või kas soovite küsitleda oma sõnumitoojat, just nagu varem Moosest küsitleti?
Ja kes vahetab usaldusse jõudmise eiramisseisundi vastu, on kahtlemata sirgelt teelt eksinud.
2:109 Paljud Seaduseraamatu perest soovivad pöörata teid tagasi ateistideks pärast teie usaldusse jõudmist – kadedusest endi hingedes – pärast seda, kui tõde on neile selgeks saanud. Seega andestage ja jätke reageerimata, kuni Jumal oma korralduse toob!
Tõepoolest, Jumal on võimeline kõikideks asjadeks.
2:110 Ja seadke kohustus alaliseks ja andke puhastavat andi! Ja mida head te endi hingedele ette saadate, selle leiate Jumala juures.
Tõepoolest, Jumal on teie tegemiste suhtes läbinägev.
2:111 Ja nad ütlevad: “Keegi ei sisene Aeda, välja arvatud juudiusulised või kristlased”.
See on nende tühised ihad.
Ütle: “Tooge oma asitõendid – juhul, kui olete tõerääkijad!”
2:112 Vastupidi – kes alistab oma palge Jumalale ja on heategija, sellele on tasu tema ülalhoidja juures ning nende peal ei ole kartust ja nad ei kurvasta.
2:113 Ja juudiusulised ütlevad: “Kristlastel ei ole alust” ja kristlased ütlevad: “Juudiusulistel ei ole alust”, kuigi nad mõlemad Seaduseraamatut loevad. Nagu see, ütlesid need, kes ei tea.
Ja Jumal mõistab nende vahel Ülestõusmispäeval kohut selles, milles nad erimeelsusel olid.
2:114 Ja kes on ebaõiglasem temast, kes takistab Jumala allumiskohti, et Tema nime neis meeles peetaks, ja neid rüüstada püüab?
Sellised: neile ei ole, et nendesse siseneda muidu kui kartjatena. Neile on selles maailmas häbi ja neile on Järgnevas suur kannatuslik kogemus.
2:115 Ja Jumalale kuulub ida ja lääs. Seega, kuhu iganes te pöörate, seal on Jumala pale.
Tõepoolest, Jumal on ümbritsev, kõiketeadev.
2:116 Ja nad ütlevad: “Jumal on võtnud järglase”.
Puhas on Tema sellest.
Ei – Temale kuulub see, mis taevastes ja maal. Kõik on Temale pühendunult kohusetundlikud.
2:117 Taevaste ja maa Algataja! Ja mil Ta määrab mõne asja, Ta vaid ütleb sellele: “Ole!”, ja see on.
2:118 Ja need, kes ei tea, ütlevad: “Miks Jumal ei kõnele meiega või miks ei tule meile tunnustähte?”
Nagu see, ütlesid need, kes olid enne neid – nende kõnele sarnast. Nende südamed on üksteisele sarnased. Kahtlemata, Me oleme tunnustähed selgeks teinud inimestele, kes veendunult kindlad.
2:119 Tõepoolest, oleme läkitanud sind koos tõega rõõmusõnumite-kandja ja hoiatajana. Ja sinult ei küsita põrgu kaaslaste kohta.
2:120 Ja mitte kunagi ei jää sinuga rahule juudiusulised ega kristlased – kuni nende usutunnistust järgid.
Ütle: “Tõepoolest, Jumala juhatus – see on juhatus”.
Ja juhul, kui sa peaksid järgima nende tühiseid ihasid pärast seda, mis sulle on tulnud teadmistest – siis ei ole sul Jumala vastu ainsatki liitlast ega abilist.
2:121 Need, kellele Me oleme andnud Seaduseraamatu, loevad seda selle väärilise lugemisega, sellised on hakanud seda usaldama.
Ja kes seda eiravad – need on kaotajad.
2:122 Oo, Iisraeli sugu!
Pidage meeles Minu osutatud heldust, millega olen teid heaolusse asetanud, ja et olen teid kogu loodu suhtes esiplaanile seadnud!
2:123 Ja olge teadlikult ettevaatlikud päeva suhtes, mil ükski hing ei saa teisele hingele mitte milleski kasuks olla ega aktsepteerita sellelt ainsatki lunaraha ega too sellele kasu ükski eestkoste ega aidata neid!
2:124 Ja mil Abrahami ülalhoidja teda sõnadega proovile pani ja ta need lõpule viis, ütles Ta: “Tõepoolest, teen sinust inimkonnale eesmineja!”
Ta ütles: “Kas ka minu järglastest?”
Ta ütles: “Minu lepinguline lubadus ei ulatu ülekohtusteni”.
2:125 Ja kui Me tegime maja inimeste jaoks tagasipöördumise kohaks ja turvalisuseks – ja võtke Abrahami seisupaik kohustuse täitmise paigaks! – ja Me Abrahamile ja Ismaelile lepingu andsime: “Puhastage Minu maja neile, kes on ringi liikumas, ja neile, kes seal viibivad, ja neile, kes alandlikud allujad!”
2:126 Ja kui Abraham ütles: “Minu ülalhoidja, tee see maa turvalisusesolevaks ja varusta selle rahvast viljasaagiga – neid nende seast, kes on hakanud usaldama Jumalat ja Järgnevat Päeva!”
Ta ütles: “Ja kes eirab – Ma lasen tal veidi nautida, seejärel lasen tal minna Tule kannatuslikku kogemusse. Ja halb on teekonna lõpp.”
2:127 Ja mil Aabraham tõstis Maja vundamenti, ja Ismael – “Meie ülalhoidja, võta meilt vastu! Tõepoolest, oled Kõikekuulev, Kõiketeadev”.
2:128 “Meie ülalhoidja! Tee meid mõlemaid Sinule alistujateks – samuti meie järglastest kogukond Sinule alistujateks – ja näita meile meie toimingute viise ja võta meie suunamuutus vastu!
Tõepoolest, oled Meeleparanduse Vastuvõtja, Püsivalt Hooliv.”
2:129 “Meie ülalhoidja, tõsta üles nende sekka sõnumitooja nende endi seast neile ette lugema Sinu tunnustähti ja õpetama neile Seaduseraamatut ja tarkust ja neid puhtuses suurendama!
Tõepoolest, oled Võimas, Vääramatu Otsustaja.”
2:130 Ja kes vastanduks Abrahami usutunnistusele, välja arvatud tema, kes end petab?
Ja tõesti, Me kahtlemata valisime ta selles maailmas. Ja tõepoolest, Järgnevas on ta õiglaste seas.
2:131 Mil tema ülalhoidja talle ütles: “Alistu!”
Ta ütles: “Olen alistunud kogu loodu ülalhoidjale”.
2:132 Ja sama nõudis Abraham oma poegadelt, nagu tegi ka Jaakob: “Oo, mu pojad! Tõepoolest, Jumal on valinud teile selle doktriini, seega ärge surge muidu, kui et olete alistujad!”
2:133 Või kas olite tunnistajaiks, mil Jaakobile surm tuli, mil ta oma poegadele ütles: “Mida teenite te pärast mind?”
Nad ütlesid: “Me teenime sinu teenitavat ja sinu esiisade Abrahami ja Ismaeli ja Iisaku teenitavat – ühtainsat teenitavat. Ja Temale oleme me alistujad”.
2:134 See on kogukond, mis on kahtlemata tulnud ja läinud. Sellele on see, mida see välja teenis, ja teile on see, mida teie välja teenite. Ja teilt ei hakata küsima selle kohta, mida nemad tegemas olid.
2:135 Ja nad ütlevad: “Ole juudiusuline või ole kristlane, et olla õigesti juhatatud!”
Ütle: “Ei, Abrahami usutunnistus, tõest kõrvale kaldumata! Ja tema ei olnud kompanjoniseadjatest!”
2:136 Ütle: “Me oleme hakanud usaldama Jumalat ja seda, mis alla saadetud meile, ja seda, mis alla saadetud Abrahamile, Ismaelile, Iisakule, Jakobile ja temast tulnud suguharudele, ja mis antud Moosesele, Jeesusele ja prohvetitele nende ülalhoidjalt. Me ei tee vahet mitte ühegi nende vahel ja Temale oleme me alistujad.”
2:137 Seega juhul, kui nad on usaldama hakanud sarnaselt, nagu teie olete usaldama hakanud – siis kahtlemata, neid on õigesti juhatatud. Aga juhul, kui nad ära pööravad – siis nad on sektistunud. Ja Jumalast piisab sulle nende vastu.
Ja Ta on Kõikekuulev, Kõiketeadev.
2:138 Jumala vettekastmine. Ja kes on parem Jumalast vettekastmises?
Ja me oleme Temale teenijad.
2:139 Ütle: “Kas vaidlete meiega Jumala üle, samas kui Ta on meie ülalhoidja ja teie ülalhoidja? Meile on meie tegemised ja teile on teie tegemised ja Temale me oleme siirad”.
2:140 “Või kas ütlete, et Abraham ja Ismael ja Iisak ja Jakob ja temast tulnud suguharud olid juudiusulised või kristlased?”
Ütle: “Kas teie teate kõige paremini või teab Jumal?”
Ja kes on ebaõiglasem temast, kes varjab tunnistust, mis tal on Jumalalt!
Ja Jumal ei ole tähelepanematu selle suhtes, mida te teete.
2:141 See on kogukond, mis on kahtlemata tulnud ja läinud. Sellele on see, mida see välja teenis, ja teile on see, mida teie välja teenite. Ja teilt ei hakata küsima selle kohta, mida nemad tegemas olid.
2:142 Rumalad inimestest ütlevad: “Mis on pööranud nad ära nende kursilt, millel nad olid?”
Ütle: “Jumalale kuulub ida ja lääs. Ta juhatab, kelle soovib, sirgele teele”.
2:143 Ja sedasi oleme Me teinud teist vahendava kogukonna – et oleksite tunnistajateks üle inimkonna ja et sõnumitooja oleks tunnistajaks teie üle.
Ja Me tegime kursi, millel sa olid, üksnes selleks, et teaksime, kes järgib sõnumitoojat nendest, kes pööravad tagasi oma kandadel. Ja tõesti, see oli tõesti raske olukord, välja arvatud neile, keda Jumal juhatas. Ja Jumal ei laseks teie usaldusse jõudmisel tühisuses olla.
Tõepoolest, Jumal on inimeste suhtes täis heldust, püsivalt hooliv.
2:144 Kahtlemata, Me näeme su näo pööramist taeva poole.
Seega Me pöörame su kursile, mis sind rahuldab: “Pööra oma nägu kaitstud allumiskoha suunas. Ja kus iganes te olete, pöörake oma näod selle suunas”.
Ja tõepoolest, need, kellele oli antud Seaduseraamat, teavad, et see on tõde nende ülalhoidjalt.
Ja Jumal ei ole tähelepanematu selle suhtes, mida nad teevad.
2:145 Ja juhul, kui sa tood neile, kellele oli antud Seaduseraamat, kõik tunnustähed, nad ei hakka järgima sinu kurssi. Ja sina ei hakka järgima nende kurssi. Ja osa neist ei hakka osa kurssi järgima. Ja juhul, kui sa järgiksid nende tühiseid ihasid pärast seda, mis on sinuni tulnud teadmistest, tõepoolest, siis oleksid ülekohtuste hulgas.
2:146 Need, kellele Me oleme andnud Seaduseraamatu, tunnevad selle ära, just nagu nad tunnevad ära oma pojad.
Ja tõepoolest, mõned neist varjavad tõde, samas kui nad teavad.
2:147 Tõde on sinu ülalhoidjalt – seega ära ole kahtlejatest!
2:148 Ja igaühele on suund, mille poole ta pöörab.
Seega võistelge üksteisega heategudes!
Kus iganes te olete – Jumal toob teid kõiki kokku.
Tõepoolest, Jumal on võimeline kõikideks asjadeks.
2:149 Ja kust iganes sa väljud, pööra oma nägu kaitstud allumiskoha suunas. Ja tõepoolest, see on tõde sinu ülalhoidjalt. Ja Jumal ei ole tähelepanematu selle suhtes, mida te teete.
2:150 Ja kust iganes sa väljud, pööra oma nägu kaitstud allumiskoha suunas!
Ja kus iganes te olete, pöörake oma näod selle suunas:
– et inimestele ei jääks argumente teie vastu, välja arvatud neil, kes nende seast ülekohut teevad, seega ärge olge kaalutletud kartuses nende suhtes, aga olge kaalutletud kartuses Minu suhtes,
– ja et viiksin lõpule Minu osutatud helduse teile,
– ja ehk leiate juhatust!
2:151 Just nagu Ma olen läkitanud teie sekka sõnumitooja teie seast:
– lugema teile Meie tunnustähti
– ja suurendama teid puhtuses
– ja õpetama teile Seaduseraamatut ja tarkust
– ja õpetama teile seda, mida te ei teadnud.
2:152 Seega pidage Mind meeles – Mina pean teid meeles!
Ja olge Mulle tänulikud ja ärge Mind eirake!
2:153 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Otsige abi kannatlikkusest ja kohustusest!
Tõepoolest, Jumal on koos kannatlikega.
2:154 Ja ärge öelge nende kohta, kes Jumala pärast tapetud: surnud!
Ei – nad on elamas, aga teie ei taju.
2:155 Ja Me paneme teid proovile millegagi kartusest ja näljast ning vara ja elude ja viljasaagi kaotusega. Ja edasta rõõmusõnumid kannatlikele,
2:156 neile, kes, mil ebaõnn nende peale langeb, ütlevad: “Tõepoolest, me kuulume Jumalale, ja tõepoolest, Tema juurde meid tuuakse tagasi”!
2:157 Sellistele on nende ülalhoidjalt kohustused ja arm. Ja sellised – nemad on juhatustleidnud.
2:158 Tõepoolest, Safa ja Marwa on Jumala sümbolitest. Seega, kes teeb palverännaku maja juurde või külastab, siis pole süüd tema peal nende vahel kõndides.
Ja kes teeb head vabatahtlikult – siis tõepoolest, Jumal on kõrgelt hindav, kõiketeadev.
2:159 Tõepoolest, need, kes varjavad seda, mida oleme alla saatnud selgetest asitõenditest ja juhatusest, pärast seda, kui oleme selle inimestele Seaduseraamatus selgeks teinud, sellised - Jumal on neid needmas ja neid on needmas need, kes neavad.
2:160 Välja arvatud need, kes suunda muudavad, parandavad ja avalikuks teevad – selliste suhtes Ma võtan vastu suunamuutuse.
Ja Ma olen Meeleparanduse Vastuvõtja, Püsivalt Hooliv.
2:161 Tõepoolest, need, kes on hoiatuse suhtes ükskõiksed ja surevad ateistidena – selliste peal on Jumala, võimu täidesaatjate ja kõikide inimeste needus, kõigi koos,
2:162 nad on sellesse jäämas. Nende pealt ei kergendata kannatuslikku kogemust ega anta neile tähtajapikendust.
2:163 Ja teie teenitav on üks teenitav. Pole teenitavat muud kui Tema – Ülihooliv, Püsivalt Hooliv.
2:164 Tõepoolest, taevaste ja maa loomises ning öö ja päeva vaheldumises ning laevades, mis läbi mere inimeste hüvanguks seilamas, ja selles, mida Jumal alla saadab taevast veest, andes elu sellega maale pärast selle surma, ja Ta on levitanud sellel kõiksuguseid olendeid, ning tuulte ringluses ja pilvedes, mis teenistusvalmid taevaste ja maa vahel, on tunnustähed inimestele, kes arutlevad.
2:165 Ja inimeste seast on neid, kes teisi peale Jumala Temaga võrdseiks peavad, armastades neid nagu Jumalat armastatakse. Aga need, kes on usaldama hakanud, on tugevamad armastuses Jumala vastu. Ja kui vaid näeksid need, kes ülekohut teevad, kui nad kannatuslikku kogemust näevad – et jõud kuulub tervenisti Jumalale ja et Jumal on kannatusliku kogemuse rakendamises karm!
2:166 Mil need, keda järgiti, tõukavad ära need, kes neid järgisid, ja nad kannatuslikku kogemust näevad ja kõik seosed nende vahel katkevad
2:167 ja need, kes järgisid, ütlevad: “Oleks me tagasi minemas, me tõukaksime nad ära, just nagu nemad meid ära on tõuganud.”
Nagu see, näitab Jumal neile nende tegusid kahetsusena neile.
Ja nad ei ole Tulest väljumas.
2:168 Oo, inimkond!
Sööge sellest, mis on maa peal lubatu ja puhas, ja ärge järgnege saatana jalajälgedele!
Tõepoolest, ta on teile selge vaenlane.
2:169 Ta üksnes õhutab teid halvale ja jälkusele ja et ütleksite Jumala kohta seda, mida te ei tea.
2:170 Ja mil neile öeldakse: “Järgige seda, mille Jumal alla on saatnud!”, ütlevad nad: “Ei, me järgime seda, millelt leidsime oma isad!”
Isegi kui nende isad ei arutlenud ega olnud õigesti juhatatud?
2:171 Ja näide nendest, kes hoiatuse suhtes ükskõiksed, on nagu rääkida sellisega, kes ei kuule muud kui hääle heli – võimetud kuulama, rääkima või nägema, seega nad ei arutle.
2:172 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Sööge neist puhastest asjadest, millega teid varustanud oleme, ja olge tänulikud Jumalale – juhul, kui olete üksnes Teda teenimas!
2:173 Ta on teile keelanud üksnes raipe, vere, sealiha ja selle, mille puhul on hüütud muud peale Jumalale. Aga kes on sunnitud, himustamata ja olemata üleastuv – nende peal ei ole pattu.
Tõepoolest, Jumal on andestav, püsivalt hooliv.
2:174 Tõepoolest, need, kes varjavad seda, mida Jumal on Seaduseraamatust alla saatnud, ja vahetavad seda tühise hinna vastu – sellised söövad endi kõhtudesse üksnes Tuld. Ja Jumal ei räägi nendega Ülestõusmispäeval ega suurenda neid puhtuses. Ja neile on valus kannatuslik kogemus.
2:175 Sellised on need, kes vahetasid juhatuse eksitee vastu ja andestuse kannatusliku kogemuse vastu. Kui visad on nad Tule suunas!
2:176 See on sellepärast, et Jumal on Seaduseraamatu järkjärguliselt alla saatnud tões.
Ja tõepoolest, need, kes on Seaduseraamatu suhtes erimeelsusel, on tõesti sügavas lõhestatuses.
2:177 See ei ole sisemine puhtus, et pöörate oma palged ida või lääne poole, aga sisemiselt puhas on see, kes:
– on hakanud usaldama Jumalat ja Järgnevat Päeva ja võimu täidesaatjaid ja Seaduseraamatut ja prohveteid
– ja kes annab vara – vaatamata armastusele selle vastu – sugulastele ja isatutele ja puudustkannatajatele ja teelistele ja küsijatele ja kaelte vabastamiseks
– ja kes seab kohustuse alaliseks
– ja kes annab puhastavat andi
– ja need, kes peavad oma lepingulisi lubadusi, mil lepingulise lubaduse annavad,
– ja kes on kannatlikud viletsuses ja ebaõnnes ja jõulise surve ajal.
Sellised on need, kes on tõesed. Ja sellised – nemad on teadlikult ettevaatlikud.
2:178 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Teile on kirja pandud samaga vastamise põhimõte tapetute suhtes – vaba vaba vastu ja teenija teenija vastu ja naine naise vastu.
Aga kellele tema vend milleski möönduse teeb – tegutsetagu vastavuses sellega, mis kohane, ja tasutagu talle hästi käitudes.
See on leevendus teie ülalhoidjalt ja arm.
Ja kes pärast seda üle astub – temale on valus kannatuslik kogemus.
2:179 Ja teile on elu läbi samaga vastamise põhimõtte – oo, puhta mõistuse valdajad – ehk oleksite teadlikult ettevaatlikud!
2:180 Teile on kirja pandud, et mil kellelegi teist surm läheneb, juhul, kui ta jätab maha omandi, tuleb teha testament vanemate ja lähedaste sugulaste kasuks vastavuses sellega, mis kohane – siduv teadlikult ettevaatlike peal.
2:181 Ja kes muudab seda pärast selle kuulmist – siis patt on nende peal, kes seda muudavad.
Tõepoolest, Jumal on kõikekuulev, kõiketeadev.
2:182 Aga kes kardab pärandajalt ebaõiglast kallutatust või pattu ja teeb õigeks nende vahel, siis tema peal ei ole pattu.
Tõepoolest, Jumal on andestav, püsivalt hooliv.
2:183 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Teile on kirja pandud hoidumine, just nagu see pandi kirja neile, kes enne teid – ehk oleksite teadlikult ettevaatlikud!
2:184 Loetud päevad.
Siis kes teie seast oli haige või reisil – siis loendamine muudest päevadest.
Ja nende peal, kes seda jaksavad, on lunastus: puudustkannataja toit.
Siis kes vabatahtlikult head tegi – see on talle parem.
Ja et te hoidute – on parem teile, juhul, kui olete teadlikud.
2:185 Intensiivne kuu - see, mille ajal Etteloetav (al qur'ān) alla saadeti, juhatuseks inimkonnale ja selgete asitõenditena juhatusest ja Kriteeriumist. Seega kes teie seast tunnistas sellist kuud, siis hoiduge selle ajal! Ja kes on olnud haige või reisil, siis loendamine järgnevatest päevadest.
Jumal soovib teile kergust, ja ei soovi teile raskust, ja et viiksite lõpuni loendamise ja et Jumala suurust esile tõstaksite selle eest, kuhu Ta teid juhatas, ja ehk oleksite tänulikud.
2:186 Ja kui Minu teenijad sinult küsivad Minu kohta – siis tõepoolest, Ma olen lähedal. Ma vastan hüüdja hüüdele, mil ta Mind hüüab. Seega las nad vastavad Mulle ja las nad panevad oma usalduse Minusse – ehk nad oleksid arukal teel.
2:187 Lubatuks on teile tehtud, et minna sisse oma naistesse hoidumise ööl. Nemad on kate teile ja teie olete kate neile. Jumal teadis, et te olite oma hingi reetmas, seega Ta võttis teie suhtes vastu suunamuutuse ja andis teile armu. Seega nüüdsest nautige koos nendega.
Ja taotlege endale, mida Jumal teile kirja pani!
Ja sööge ja jooge, kuni teile eristub koidiku valge niit mustast niidist! Seejärel viige hoidumine lõpuni kuni ööni!
Ja ärge nautige nendega, mil pühendute allumiskohtades!
Need on Jumala piirjooned, ärge lähenege neile!
Sedasi teeb Jumal selgeks oma tunnustähed inimestele – ehk nad oleksid teadlikult ettevaatlikud.
2:188 Ja ärge tarbige oma vara teie vahel tühisuses ega ärge pakkuge seda võimuorganitele, et tarbida osa inimeste varast läbi patu, samas kui teate!
2:189 Nad küsivad sinult kuu faaside kohta.
Ütle: “Need on aja mõõtmiseks inimestele ja palverännaku jaoks”.
Ja see ei ole sisemine puhtus, et lähenete majadele nende tagant, aga sisemiselt puhas on tema, kes on teadlikult ettevaatlik.
Ja lähenege majadele läbi nende väravate!
Ja olge teadlikult ettevaatlikud Jumala suhtes - ehk saate edukaks!
2:190 Ja võidelge Jumala teel nende vastu, kes teiega võitlevad, aga ärge astuge üle!
Tõepoolest, Jumal ei armasta üleastujaid.
2:191 Ja tapke nad, kus iganes te nende üle ülemvõimu saavutate, ja ajage nad välja sealt, kust nemad teid välja on ajanud! Ja eitamise test on halvem kui tapmine.
Ja ärge võidelge nendega kaitstud allumiskohas, kuni nemad teiega seal võitlevad! Aga juhul, kui nad teiega võitlevad, siis tapke nad! Selline on vastureaktsioon neile, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad.
2:192 Aga juhul, kui nad lõpetavad – siis tõepoolest, Jumal on andestav, püsivalt hooliv.
2:193 Ja võidelge nendega, kuni pole enam eitamise testi ja doktriin on Jumalale!
Ja juhul, kui nad lõpetavad – siis pole enam üleastumist, välja arvatud ülekohtuste vastu.
2:194 Kaitstud kuu eest kaitstud kuu ja kaitstavatele sarnane tasumine.
Seega, kes teie vastu üle astub, astuge üle teie tema vastu samal määral, nagu tema teie vastu üle astus!
Ja olge teadlikult ettevaatlikud Jumala suhtes ja teadke, et Jumal on koos teadlikult ettevaatlikega!
2:195 Ja kulutage Jumala teel, kuid ärge heitke endi ressursse hävingusse! Ja tehke head!
Tõepoolest, Jumal armastab heategijaid.
2:196 Ja viige lõpuni palverännak ja visiit Jumalale!
Aga juhul, kui olete takistatud, siis selline suunatud and, mis antud olukorras võimalik. Ja ärge raseerige endi päid, kuni suunatud and oma sihtkohta jõuab! Ja kes teist on haige või kellel on takistus peas, siis lunastuseks on hoidumine, puhastav and või patukahetsus.
Aga juhul, kui olete turvalisuses, siis kes ühendab visiidi palverännakuga, siis sellele selline suunatud and, mis on võimalik. Ja kellel puuduvad vahendid, sellele kolm päeva hoidumist palverännaku ajal ja seitse pärast tagasi pöördumist – kokku kümme.
See on temale, kelle pere ei ole kaitstud allumiskoha asukad.
Ja olge teadlikult ettevaatlikud Jumala suhtes ja teadke, et Jumal on karm järgneva tagajärje kehtestamisel!
2:197 Palverännak on kuudel, mis määratud. Siis kes võtab ette palverännaku nende sees, siis ärgu palverännaku ajal olgu seksuaalset lähenemist, hoolimatut reetlikkust ega alusetut vaidlust. Ja mistahes head te teete – Jumal teab seda. Ja võtke kaasa varusid, ja tõepoolest, parim varu on teadlik ettevaatlikkus!
Ja olge Minu suhtes teadlikult ettevaatlikud, oo, puhta mõistuse valdajad!
2:198 Ja pole süüd teie peal, et otsite üleküllust oma ülalhoidjalt.
Ja mil olete äratuntavad asjad lahti seletanud, siis pidage Jumalat meeles kaitstud tajumispaiga juures!
Ja pidage Teda meeles, just nagu teid juhatati - samas kui te olite enne seda tõesti eksinutest.
2:199 Seejärel selgitage nii, nagu inimesed selgitavad!
Ja otsige Jumala andestust!
Tõepoolest, Jumal on andestav, püsivalt hooliv.
2:200 Ja mil olete endi riitused lõpetanud, siis pidage Jumalat meeles, nagu oma isade meelespidamine, või veel tugevama meelespidamisega!
Ja inimestest on tema, kes ütleb: “Meie ülalhoidja, anna meile selles maailmas!”
Ja tal pole mitte mingit osa Järgnevas.
2:201 Ja neist on tema, kes ütleb: “Meie ülalhoidja, anna meile selles maailmas head ja Järgnevas head ja kaitse meid Tule kannatusliku kogemuse eest!”
2:202 Neile on osa sellest, mida nad on välja teeninud.
Ja Jumal on kiire arvepidamises.
2:203 Ja pidage Jumalat meeles loetud päevadel! Ja kes kiirustab kahel päeval, siis pole pattu tema peal; ja kes viivitab, siis pole pattu tema peal, kes on teadlikult ettevaatlik.
Ja olge teadlikult ettevaatlikud Jumala suhtes ja teadke, et Tema juurde kogutakse teid kokku!
2:204 Ja inimestest on tema, kelle kõne selle maailma elu kohta sulle muljet avaldab. Ja ta kutsub Jumala tunnistajaks selle üle, mis on tema südames, samas kui ta on äärmuslik vastaspool vaidluses.
2:205 Ja kui ta ära pöörab, kiirustab ta läbi maa, tekitades selles kahju ja hävitades haritava maa ja sugupuu. Ja Jumal ei armasta kahju tekitamist.
2:206 Ja kui talle öeldakse: “Ole teadlikult ettevaatlik Jumala suhtes!”, siis haarab teda uhkus patu kaudu. Põrgu on talle piisav. Ja kui halb on see elupaik!
2:207 Ja inimestest on tema, kes müüb oma hinge Jumala meelehead otsides. Ja Jumal on teenijate suhtes leebe.
2:208 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Sisenege alistumisesse täielikult ja ärge järgnege Saatana jalajälgedele! Tõepoolest, ta on teile selge vaenlane.
2:209 Aga juhul, kui libastute pärast seda, kui selged asitõendid teieni on jõudnud – siis teadke, et Jumal on tühistamatu, vääramatult otsustav!
2:210 Kas nad ootavad midagi muud, kui et Jumal ja võimu täidesaatjad tuleksid nende juurde pilvede varjus ja olukord saaks otsustatud?
Ja Jumala juurde tuuakse tagasi kõik olukorrad.
2:211 Küsi Iisraeli soolt, mitu selget asitõendit Me neile andsime!
Ja kes vahetab ümber Jumala osutatud helduse pärast seda, kui see temale on tulnud – siis tõepoolest, Jumal on karm järgneva tagajärje kehtestamisel.
2:212 Selle maailma elu on hoiatuse suhtes ükskõiksetele ilustatud ja nad naeruvääristavad neid, kes on usaldama hakanud. Aga need, kes on teadlikult ettevaatlikud, on Ülestõusmispäeval nendest kõrgemal.
Ja Jumal varustab keda soovib ilma arvestust pidamata.
2:213 Inimkond oli üks kogukond, seejärel läkitas Jumal prohvetid rõõmusõnumite-kandjate ja hoiatajatena ning saatis alla koos nendega Seaduseraamatu tões – et see inimeste vahel kohut mõistaks selles, milles nad erimeelsusel olid. Ja erimeelsusel selles ei olnud teised peale nende, kellele see antud oli, pärast seda, kui selged asitõendid nendeni olid jõudnud, tingituna sektantlikust fanatismist endi vahel. Aga Jumal juhatas need, kes usaldama hakkasid, Tema loal, selleni tõest, milles nad erimeelsusel olid. Ja Jumal juhatab, kelle soovib, sirgele teele.
2:214 Või kas te arvate, et sisenete Aeda, samas kui teieni pole veel tulnud selle sarnane, mis oli tulnud neile, kes olid tulnud ja läinud enne teid?
Neid puudutas jõuline surve ja ebaõnn ja neid tabas vapustus, kuni sõnumitooja ja need, kes koos temaga olid usaldama hakanud, ütlesid: “Millal saabub Jumala abi?”
Tõde on - tõepoolest, Jumala abi on lähedal!
2:215 Nad küsivad sinult, mida nad peaksid kulutama?
Ütle: “Mida te heast kulutate – siis vanematele ja lähisugulastele ja isatutele ja puudustkannatajatele ja teelistele.
Ja mida head te teete – siis tõepoolest, Jumal on sellest kõiketeadev.
2:216 Teile on määratud võitlemine, samas kui see on teile vastumeelne. Ja võib olla, et te tunnete millegi suhtes vastumeelsust ja see on hea teile. Ja võib olla, et te armastate midagi ja see on halb teile.
Ja Jumal teab, samas kui teie ei tea.
2:217 Nad küsivad sinult kaitstud kuu ajal võitlemise kohta.
Ütle: “Võitlemine selle ajal on suur asi. Aga tõkestamine Jumala teelt – ja Tema eiramine – ja kaitstud allumiskohast ning selle rahva sealt välja ajamine on Jumala silmis kaugelt suurem. Ja eitamise test on halvem tapmisest”.
Ja nad ei lõpeta teiega võitlemist, kuni nad teid teie doktriinist ära pööravad – juhul, kui nad suudavad. Ja kes teist pöörab ära oma doktriinist, seega sureb ühena, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgas, siis sellised – nende teod on tühistunud selles maailmas ja Järgnevas. Ja sellised on Tule kaaslased, nad on sinna jäämas.
2:218 Tõepoolest, need, kes on usaldama hakanud, ja need, kes ümberasustuvad ja Jumala teel pingutavad, sellised – nad loodavad Jumala armule.
Ja Jumal on andestav, püsivalt hooliv.
2:219 Nad küsivad sinult veini ja õnnemängude kohta.
Ütle: “Mõlemas on suur patt ja hüved inimestele, aga nende patt on suurem nende hüvest”.
Ja nad küsivad sinult, mida nad peaksid kulutama?
Ütle: “Ülejäägi”.
Nagu see, selgitab Jumal teile tunnustähti - ehk mõtlete järele
2:220 seoses selle maailma ja Järgnevaga.
Ja nad küsivad sinult isatute kohta.
Ütle: “Olukorra parandamine on neile parim”.
Ja juhul, kui te nendega läbi käite, siis nad on teie vennad. Ja Jumal teab kahjutekitajat parandajast.
Ja oleks Jumal soovinud, Ta võinuks teile asjad raskeks teha.
Tõepoolest, Jumal on tühistamatu, vääramatult otsustav.
2:221 Ja ärge abielluge Jumalale kompanjone seadvate naistega, kuni nad usaldama hakkavad!
Ja tõesti, usaldama-hakanu teenijanna on parem kui see, kes Jumalale kompanjone seab, isegi kui ta teile muljet avaldab.
Ja ärge andke oma naisterahvaid abiellumiseks neile, kes Jumalale kompanjone seavad, kuni nad usaldama hakkavad!
Ja tõesti, usaldama-hakanu teenija on parem kui see, kes Jumalale kompanjone seab, isegi kui ta teile muljet avaldab.
Sellised kutsuvad tulle.
Ja Jumal kutsub Aeda ja andestusse, Tema loal.
Ja Ta teeb oma tunnustähed selgeks inimestele – ehk nad meenutavad.
2:222 Ja nad küsivad sinult menstruatsiooni kohta.
Ütle: “See on kahjustav asjaolu, seega hoidke naistest eemale menstruatsiooni ajal! Ja ärge lähenege neile seni, kuni nad on puhastunud! Ja kui nad on end puhastanud, siis lähenege neile sealt, kust Jumal on teid käskinud!”
Tõepoolest, Jumal armastab neid, kes suunamuutust teevad, ja armastab neid, kes end puhastavad.
2:223 Teie naised on põllumaa teile, seega lähenege oma põllumaale, kuidas soovite!
Ja saatke ette endi hingedele! Ja olge Jumala suhtes teadlikult ettevaatlikud ja teadke, et olete Temaga kohtujad!
Ja edasta rõõmusõnumid usaldama-hakanutele!
2:224 Ja ärge tehke Jumalat sihiks oma vannetele!
Et oleksite õiglased ja oleksite teadlikult ettevaatlikud ja seaksite korda inimeste vahel!
Ja Jumal on kõikekuulev, kõiketeadev.
2:225 Jumal ei ole teid arvele võtmas läbimõtlemata jutu eest teie vannetes, aga Ta on teid arvele võtmas selle eest, mida teie südamed taotlesid.
Ja Jumal on andestav, leebe.
2:226 Neile, kes oma naistest lahti ütlevad, on ooteaeg neli kuud. Aga juhul, kui nad tagasi pöörduvad – siis tõepoolest, Jumal on andestav, püsivalt hooliv.
2:227 Ja juhul, kui nad otsustavad abielu-sidemest lõpliku vabastamise – siis tõepoolest, Jumal on kõikekuulev, kõiketeadev.
2:228 Ja abielu-sidemest vabastatud naised oodaku omaette kolm emakatsüklit. Ja neil ei ole lubatud varjata, mida Jumal on loonud nende emakates – juhul, kui nad on hakanud usaldama Jumalat ja Järgnevat Päeva. Ja nende abikaasadel on siis suurem õigus neid tagasi võtta selle aja jooksul – juhul, kui nad soovivad olukorra korda seada. Ja neile (n) samasugune, mis nende peal lasub, vastavuses sellega, mis kohane. Aga meestel on aste üle naiste.
Ja Jumal on tühistamatu, vääramatult otsustav.
2:229 Abielu-sidemest lõplik vabastamine on kaks korda. Seejärel säilitamine vastavuses sellega, mis kohane, või vabastamine koos hea käitumisega. Ja teil ei ole lubatud võtta midagi sellest, mida olete naistele andnud, välja arvatud juhul, kui nad mõlemad kardavad, et nad kumbki ei suuda Jumala piirjooni ülal hoida. Seejärel, juhul, kui kardate, et nad kumbki Jumala piirjooni ülal ei hoia – siis pole süüd nende kummagi peal selles, et naine end sellest vabastab.
Need on Jumala piirjooned – seega ärge neist üle astuge!
Ja kes Jumala piirjoontest üle astub – sellised on ülekohtused.
2:230 Ja juhul, kui ta tema abielu-sidemest uuesti vabastab, siis ta ei ole talle seejärel lubatud seni, kuni ta on abiellunud teise mehega. Seejärel, juhul, kui see tema abielu-sidemest vabastab, siis pole süüd nende kummagi peal, et üksteise juurde tagasi tulla – juhul, kui nad mõlemad arvavad, et nad mõlemad Jumala piirjooni ülal suudavad hoida.
Ja need on Jumala piirjooned. Ta teeb need selgeks inimestele, kes teavad.
2:231 Ja mil naisi abielu-sidemest vabastate ja nende tähtaeg on kätte jõudnud – siis säilitage nad vastavuses sellega, mis kohane, või vabastage nad vastavuses sellega, mis kohane! Ja ärge säilitage neid kahjustamiseks, et üle astuda! Ja kes nii teeb – siis kahtlemata, ta on teinud ülekohut oma hingele.
Ja ärge võtke Jumala tunnustähti pilkamiseks!
Ja pidage meeles Jumala osutatud heldust teile ja mida Ta teile alla saatis Seaduseraamatust ja tarkusest – Ta manitseb teid sellega! Ja olge Jumala suhtes teadlikult ettevaatlikud ja teadke, et Jumal on kõikidest asjadest kõiketeadev!
2:232 Ja mil naisi abielu-sidemest vabastate ja nende tähtaeg on kätte jõudnud – siis ärge takistage neil oma kaasadega abiellumast, kui nad jõuavad omavahel kokkuleppele vastavuses sellega, mis kohane.
See - sellega manitsetakse teda, kes oli teist hakanud usaldama Jumalat ja Järgnevat Päeva. See on teile ülimalt puhastav kasvuks ja ülim puhtus. Ja Jumal teab, samas kui teie ei tea.
2:233 Ja emad imetagu oma lapsi kaks terviklikku aastat – sellised, kes soovivad imetamise lõpuni viia. Ja isa peal on nende varustus ja riietus vastavalt sellele, mis kohane. Ühtki hinge ei koormata rohkemaga kui see kanda suudab. Ema ei tohi kahjustada tema lapse kaudu, ja meest, kellele laps on sündinud, tema lapse kaudu. Ja pärija peal on samasugune. Ja juhul, kui nad mõlemad soovivad võõrutada läbi ühise nõusoleku ja omavahelise nõupidamise – siis pole süüd nende kummagi peal. Ja juhul, kui soovite leida kellegi oma lapsi imetama – siis teie peal pole süüd, kui annate üle selle, mille olete esile toonud, vastavuses sellega, mis kohane. Ja olge Jumala suhtes teadlikult ettevaatlikud ja teadke, et Jumal on teie tegemiste suhtes kõikenägev!
2:234 Ja need teie seast, kes surevad ja jätavad maha naisi – need naised peavad ootama omaette neli kuud ja kümme. Ja mil nende tähtaeg on kätte jõudnud, siis pole süüd teie peal selles, mida nad iseendiga teevad, vastavuses sellega, mis kohane.
Ja Jumal on teie tegemistest täielikult teadvel.
2:235 Ja pole süüd teie peal selles, et andsite naistega kihlumisest vihjeid või varjasite seda endi hingedes - Jumal teadis, et nad teil meeles on - aga ärge andke üksteisele salaja lubadusi, välja arvatud, et räägite kohaseid sõnu!
Ja ärge otsustage abielu sõlme seni, kuni Seaduseraamatu-järgne tähtaeg kätte jõuab!
Ja teadke, et Jumal teab seda, mis on teie hingedes, seega olge Tema suhtes valvsad!
Ja teadke, et Jumal on andestav, kannatlik!
2:236 Ja pole süüd teie peal, kui naisi abielu-sidemest vabastate, kui te ei ole neid puudutanud või neile kaasavara määranud. Ja andke neile kingitus: rikka peal tema mõõt ja kitsendatu peal tema mõõt! Kingitus vastavalt sellele, mis kohane, on siduv kohustus heategijate peal.
2:237 Ja juhul, kui vabastate neid abielu-sidemest enne, kui olete neid puudutanud, aga olete neile kahtlemata kaasavara määranud – siis pool sellest, mille olete määranud, välja arvatud, kui nad sellest loobuvad või kui sellest loobub tema, kelle käes on abieluleping. Ja loobumine on lähemal teadlikule ettevaatlikkusele. Ja ärge unustage üleküllust endi vahel!
Tõepoolest, Jumal on teie tegemiste suhtes kõikenägev.
2:238 Olge kohustuste suhtes alalhoidlikud – samuti keskse kohustuse suhtes – ja seiske Jumalale pühendunult kohusetundlikena.
2:239 Siis juhul, kui kardate, siis kõndides või sõites. Ja mil olete turvalisuses, siis pidage Jumalat meeles, just nagu Ta õpetas teile seda, mida te ei olnud teadmas!
2:240 Ja need teie seast, kes surevad ja jätavad maha naisi – pärand nende naistele on testament varustamiseks aastaks, ilma välja ajamata. Seejärel, juhul, kui nad lahkuvad, siis pole süüd teie peal selles, mida nad iseendiga teevad, vastavuses sellega, mis kohane.
Ja Jumal on tühistamatu, vääramatult otsustav.
2:241 Ja abielu-sidemest vabastatud naistele varustamine vastavuses sellega, mis kohane, on siduv kohustus teadlikult ettevaatlike peal.
2:242 Nagu see, selgitab Jumal teile oma tunnustähti – ehk arutlete.
2:243 Kas pole sa mõtisklenud nende üle, kes lahkusid oma elupaikadest surmahirmu tõttu, neid oli tuhandete kaupa, ja kellele Jumal ütles: “Surge!”, seejärel andis neile elu?
Tõepoolest, Jumal on tõesti ülekülluslik inimeste suunas, aga enamus inimesi ei ole tänulikud.
2:244 Ja võidelge Jumala teel ja teadke, et Jumal on kõikekuulev, kõiketeadev.
2:245 Kes on see, kes laenaks Jumalale kauni laenu – et Ta selle talle mitmekordistaks?
Jumal tõmbab kokku ja laiendab ja Tema juurde tuuakse teid tagasi.
2:246 Kas pole sa mõtisklenud Iisraeli soo mõjuvõimsate üle pärast Moosest, mil nad oma prohvetile ütlesid: “Too esile meile valitseja, et võitleksime Jumala teel!”?
Ta ütles: “Kas te ehk – juhul, kui teile võitlemine määratakse – ei võitle?”
Nad ütlesid: “Ja miks ei peaks me võitlema Jumala teel, samas kui meid on kahtlemata koos poegadega kodudest välja aetud?”
Aga mil neile võitlemine määrati – siis nad pöörasid ära, välja arvatud mõned neist.
Ja Jumal on kõiketeadev ülekohtustest.
2:247 Ja nende prohvet ütles neile: “Tõepoolest, Jumal on teile kahtlemata esile toonud Sauli valitsejaks.”
Nad ütlesid: “Kuidas saab tal olla ülemvõim üle meie, samas kui meil on rohkem õigust ülemvõimule kui temal ja talle pole antud küllust varanduses?”
Ta ütles: “Tõepoolest, Jumal on ta teie üle valinud ja on suurendanud teda külluslikult teadmistes ja kehalises jõus”.
Ja Jumal annab oma ülemvõimu, kellele soovib.
Ja Jumal on ümbritsev, kõiketeadev.
2:248 Ja nende prohvet ütles neile: “Tõepoolest, tema ülemvõimu tunnustäheks on, et teie juurde tuleb laegas, milles on hingerahu teie ülalhoidjalt ja pärand sellest, mille jätsid Moosese perekond ja Aaroni perekond, võimu täidesaatjate kantuna. Tõepoolest, selles on teile tunnustäht – juhul, kui olete usaldama-hakanud!”
2:249 Seejärel, kui Saul oma vägedega teele asus, ütles ta: “Tõepoolest, Jumal testib teid jõega – kes sellest joob, see ei ole minuga; ja kes sellest ei maitse, siis tõepoolest, tema on minuga, välja arvatud see, kes võtab peotäie oma käega”.
Seejärel nad jõid sellest, välja arvatud mõned neist.
Mil ta oli selle ületanud – tema ja need, kes koos temaga usaldama olid hakanud – ütlesid nad: “Meil pole täna jõudu Koljati ja tema vägede vastu.”
Aga need, kes olid veendunud, et nad kohtuvad Jumalaga, ütlesid: “Kui palju on väikesi vägesid saanud jagu suurtest vägedest Jumala loal! Ja Jumal on koos kannatlikega”.
2:250 Ja kui nad Koljati ja tema vägede vastu välja ilmusid, ütlesid nad: “Meie ülalhoidja, vala meie peale kannatlikkust ja tee kindlaks meie jalgealune ja aita meid inimeste vastu, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgab!”
2:251 Ja nad võitsid neid Jumala loal ja Taavet tappis Koljati. Ja Jumal andis talle ülemvõimu ja tarkuse ja õpetas talle, millest soovis.
Ja poleks Jumal tõrjumas inimesi osa neist osaga, oleks maa rikutud. Aga Jumal on ülekülluslik kogu loodu suunas.
2:252 Need on Jumala tunnustähed, Me loeme neid sulle ette tões.
Ja tõepoolest, oled saadikute seast.
2:253 Need on sõnumitoojad – Me seadsime osa neist esiplaanile teiste üle. Nende seast on neid, kellega Jumal kõneles, ja osa neist Ta tõstis tasemetes.
Ja Me andsime Jeesusele, Maarja pojale, selged asitõendid ja toetasime teda Vaimuga. Ja kui Jumal oleks soovinud, ei oleks võidelnud üksteisega need, kes tulid pärast neid, pärast seda, kui selged asitõendid olid nendeni jõudnud. Aga nad läksid erimeelsusele – nende seas oli neid, kes olid usaldama hakanud, ja nende seas oli neid, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgasid. Ja kui Jumal oleks soovinud, nad ei oleks omavahel võidelnud, aga Jumal teeb, mida kavatseb.
2:254 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Kulutage sellest, millega teid varustanud oleme, enne kui tuleb päev, milles pole ei kaubandust, sõprust ega eestkostet! Ja need, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad – nemad on ülekohtused.
2:255 Jumal, pole teenitavat muud kui Tema – Elav, Püsiv.
Ei tukastus ega uni võta Teda.
Temale kuulub see, mis taevastes, ja see, mis maal.
Kes saab teha eestkostet Tema juures ilma Tema loata?
Ta teab, mis nende käte vahel ja mis nende järel. Ja nemad ei hõlma Tema teadmistest midagi muud kui seda, mida Ta on soovinud. Tema Troon ulatub üle taevaste ja maa ning nende alalhoidmine ei ole Talle koormav.
Ja Ta on Kõrgel Positsioonil, Tühistamatu.
2:256 Pole sundimist doktriinis. Kahtlemata, veatu otsustamine on eristatud eksimisest. Ja kes eirab piirjooni ületavaid autoriteete ja on hakanud usaldama Jumalat – siis kahtlemata, ta on haaranud kõige tugevamast käepidemest, millel pole murdumist.
Ja Jumal on kõikekuulev, kõiketeadev.
2:257 Jumal on liitlane neile, kes on usaldama hakanud – Ta toob nad välja pimedustest valgusesse. Ja hoiatuse suhtes ükskõiksete liitlased on piirjooni ületavad autoriteedid – nad toovad nad välja valgusest pimedustesse. Sellised on Tule kaaslased. Nad on sinna jäämas.
2:258 Kas pole sa mõtisklenud tema üle, kes vaidles Abrahamiga tema ülalhoidja üle selle tõttu, et Jumal oli talle ülemvõimu andnud?
Mil Abraham ütles: “Minu ülalhoidja on see, kes annab elu ja põhjustab surma!”, ütles ta: “Mina annan elu ja põhjustan surma!”
Abraham ütles: “Tõepoolest, Jumal toob päikese idast, nii et too sina see läänest!”
Seejärel see, kes oli hoiatuse suhtes ükskõikne, jäi sõnatuks.
Ja Jumal ei juhata ülekohtuseid inimesi.
2:259 Või nagu see, kes möödus asulast, kui see varemeis oli.
Ta ütles: “Kuidas saab Jumal anda sellele elu pärast selle surma?”
Seejärel Jumal põhjustas ta olema surnud sada aastat, seejärel tõstis ta üles.
Ta ütles: “Kaua sa eemal viibisid?”
Ta ütles: “Olin eemal päeva või osa päevast”.
Ta ütles: “Ei – oled eemal olnud sada aastat. Vaata oma toitu ja jooki – need ei ole kõdunenud! Aga vaata oma eeslit – ja Me teeme sinust tunnustähe inimkonnale, ja vaata luid – kuidas Me need kokku seame, seejärel katame need lihaga!”
Ja mil see oli talle selgeks saanud, ütles ta: “Tean, et Jumal on võimeline kõikideks asjadeks”.
2:260 Ja kui Abraham ütles: “Minu ülalhoidja, näita mulle, kuidas Sa annad elu surnutele!”
Ta ütles: “Kas sa siis ei ole usaldama hakanud?”
Ta ütles: “Vastupidi – kuid selleks, et mu süda rahuneks”.
Ta ütles: “Seega võta neli lindudest ja pane nad enda poole kalduma, seejärel aseta neist osa iga mäe otsa, seejärel hüüa neid – nad tulevad kiirustades sinu juurde! Ja tea, et Jumal on tühistamatu, vääramatult otsustav.”
2:261 Näide nendest, kes kulutavad oma vara Jumala teel, on nagu näide seemnest, mis ajab seitse viljapead, igas viljapeas sada seemet. Ja Jumal mitmekordistab, kellele soovib.
Ja Jumal on ümbritsev, kõiketeadev.
2:262 Need, kes kulutavad oma vara Jumala teel, seejärel ei järgne sellele, mida nad kulutasid, ei etteheite ega kahjustamisega – neile on nende tasu koos nende ülalhoidjaga ning nende peal ei ole kartust ja nad ei kurvasta.
2:263 Kohane kõne ja puudujäägi tähelepanuta jätmine on parem kui heategevuslik and, millele järgneb kahjustamine.
Ja Jumal on vaba vajadusest, pikameelne.
2:264 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Ärge muutke tühiseks oma heategevuslikke ande etteheite ja kahjustamisega, nagu see, kes kulutab oma vara, et olla inimeste poolt nähtud, ja Jumalat ega Järgnevat Päeva usaldama ei ole hakanud! Ja tema näide on nagu kivi, millel on muld, seejärel sajab selle peale tugev vihm, jättes selle paljaks. Nad ei saa mitte midagi kätte sellest, mida nad on välja teeninud. Ja Jumal ei juhata inimesi, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad.
2:265 Ja nende näide, kes kulutavad oma vara Jumala meelehead otsides ja endi hingede kinnituseks, on nagu näide kõrgel maapinnal olevast aiast: sellele sajab tugev vihm ja see annab oma viljasaagi kahekordselt. Ja juhul, kui seda ei taba tugev vihm, siis hommikukaste.
Ja Jumal on teie tegemiste suhtes kõikenägev.
2:266 Kas mõni teie seast soovib, et tal oleks datlipalmipuude ja viinamarjade aed, mille all on jõed voolamas?
Talle on selles kõiksugustest viljasaakidest ja teda tabab vanadus ja tema järglased on nõrgad, siis langeb selle peale torm, milles on tuli, ja see põleb ära.
Sedasi selgitab Jumal teile tunnustähti – et järele mõtleksite.
2:267 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Kulutage headest asjadest, mida olete välja teeninud, ja sellest, mida Me teile maa seest esile toome! Ja ärge valige sellest riknenut andmiseks, mida ise ei võtaks, välja arvatud, et selle ees silmad sulete!
Ja teadke, et Jumal on vaba vajadusest, püsivalt tunnustatud!
2:268 Saatan lubab teile vaesust ja õhutab teid jälkusele.
Ja Jumal lubab teile enda andestust ja üleküllust.
Ja Jumal on ümbritsev, kõiketeadev.
2:269 Ta annab tarkust kellele soovib. Ja kellele on antud tarkust – siis kahtlemata, temale on antud head külluslikult.
Ja meenutama jäävad üksnes puhta mõistuse valdajad.
2:270 Ja mida te kulutate väljaminekuna või mida te pühendate Jumalale pühendatava annina – siis tõepoolest, Jumal teab seda. Ja ülekohtustele ei ole abilisi.
2:271 Juhul, kui avalikustate heategevuslikud annid – siis kui hea on see!
Ja juhul, kui seda varjul hoiate ja annate seda vaestele – siis see on teile parem ja see eemaldab teist osa teie halvast.
Ja Jumal on teie tegemistest täielikult teadvel.
2:272 Sinu peal ei ole nende juhatamine, aga Jumal juhatab, keda soovib. Ja mida te kulutate heast, siis see on teie endi hingede hüvanguks. Ja kulutage üksnes Jumala palet otsides – ja mida te heast kulutate, makstakse teile täielikult tagasi ja teile ei tehta ülekohut –
2:273 vaeste peale – nende, kes Jumala teel kitsendatud, suutmata maa peal ringi liikuda. Teadmatusesolijad peavad neid vajadusest vabadeks nende tagasihoidlikkuse tõttu. Sa tunned nad ära nende eraldusmärkide kaudu – nad ei küsi inimestelt pealetükkivalt. Ja mida te heast kulutate – siis tõepoolest, Jumal on sellest kõiketeadev.
2:274 Need, kes kulutavad oma vara ööl ja päeval, varjatult ja avalikult – neile on nende tasu nende ülalhoidja juures ja nende peal ei ole kartust ja nad ei kurvasta.
2:275 Need, kes tarbivad intressi, ei tõuse, kui mitte just nagu tõuseb see, keda saatan puudutamisest vapustab. See on sellepärast, et nad ütlesid: "Kaubandus pole muud, kui on sarnane intressile".
Samas kui Jumal tegi kaubanduse lubatuks ja tegi intressi keelatuks.
Seega, kellele tuli manitsus tema ülalhoidjalt ja ta lõpetas – siis temale on see, mis möödunud, ja tema juhtum on Jumalale. Ja kes naasis – siis sellised on Tule kaaslased, nad on sinna jäämas.
2:276 Jumal kõrvaldab intressi ja annab juurdekasvu heategevuslikele andidele.
Ja Jumal ei armasta tänamatuid patuseid.
2:277 Tõepoolest, need, kes on usaldama hakanud ja kordaseadvaid tegusid teevad ja kohustuse alaliseks seavad ja puhastavat andi annavad – neile on nende tasu nende ülalhoidja juures ning nende peal ei ole kartust ja nad ei kurvasta.
2:278 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Olge teadlikult ettevaatlikud Jumala suhtes ja andke ära see, mis intressist alles on jäänud – juhul, kui olete usaldama-hakanud!
2:279 Ja juhul, kui te seda ei tee, siis olge teavitatud sõjast Jumala ja Tema sõnumitooja poolt! Aga juhul, kui te suunda muudate, siis teile olgu teie algsummad. Ärge olge ülekohtused ja teiega ei olda ülekohtused!
2:280 Ja juhul, kui ta on kitsikuses, siis edasilükkamine, kuni kerguses. Aga juhul, kui loobute sellest heategevusliku annina – siis see on teile parem, juhul, kui olete teadlikud!
2:281 Ja olge teadlikult ettevaatlikud päeva suhtes, mil teid Jumala juurde tagasi tuuakse! Seejärel tasutakse igale hingele täies mahus, mida see välja on teeninud, ja neile ei tehta ülekohut.
2:282 Oo, teie, kes olete usaldama hakanud!
Kui teete omavahel lepingu võla kohta kuni nimetatud tähtajani – siis kirjutage see üles! Ja las kirjutaja kirjutab teie vahel õiglaselt! Ja ärgu kirjutaja keeldugu kirjutamast just nagu Jumal teda õpetanud on. Seega, las ta kirjutab, ja las see, kes võlakohustuse enda peale võtab, dikteerib. Ja las ta olla teadlikult ettevaatlik Jumala, oma ülalhoidja, suhtes ja ärgu ta sellest midagi välja jätku. Siis juhul, kui see, kes võlakohustuse enda peale võtab, on kogenematu või nõrk või ei suuda ise dikteerida, siis las tema liitlane dikteerib õiglaselt. Ja kutsuge tunnistajateks kaks meest teie seast – aga juhul, kui ei ole kahte meest, siis üks mees ja kaks naist – nendest, keda te tunnistajatena aktsepteerite, et peaks üks neist kahest (n) eksima, siis teine tuletaks talle meelde. Ja ärgu tunnistajad keeldugu, mil neid kutsutakse. Ja ärge tüdige seda kirjutamast, olgu see väike või suur, kuni selle tähtajani. See on õiglasem Jumala juures ja kindlam tunnistusena ja lähem sellele, et teie vahele ei teki kahtlusi – välja arvatud juhul, kui see on teie vahel kohapeal toimuv kaubavahetus, siis pole süüd teie peal, et te seda ei kirjuta. Ja võtke tunnistajad omavahel lepingusse astudes! Ja ärgu kirjutajat ega tunnistajat kahjustatagu! Aga juhul, kui te seda teete – siis tõepoolest, see on hoolimatu tegu teie poolt. Ja olge teadlikult ettevaatlikud Jumala suhtes! Ja Jumal õpetab teid.
Ja Jumal on kõikidest asjadest kõiketeadev.
2:283 Ja juhul kui olete reisil ja ei leia kirjutajat, siis tagatis, mis on üle antud. Ja juhul, kui osa teist usaldab osa, siis andku see, keda usaldati, tagasi temale usaldatud asi, ja olgu ta teadlikult ettevaatlik Jumala, oma ülalhoidja suhtes. Ja ärge varjake tunnistust! Ja see, kes seda varjab – tõepoolest, tema süda on patune.
Ja Jumal on teie tegemistest kõiketeadev.
2:284 Jumalale kuulub see, mis taevastes, ja see, mis maal. Ja juhul, kui te avaldate selle, mis on teie hingedes, või varjate selle – Jumal nõuab teilt selle kohta arvestust. Ja Ta andestab, kellele soovib, ja paneb kannatuslikku kogemusse, keda soovib.
Ja Jumal on võimeline kõikideks asjadeks.
2:285 Sõnumitooja on hakanud usaldama seda, mis talle on alla saadetud tema ülalhoidjalt.
Ja usaldama-hakanud – igaüks neist on hakanud usaldama Jumalat ja Tema võimu täidesaatjaid ja Tema seadusi ja Tema sõnumitoojaid: “Me ei tee mitte mingit eristamist mitte ühegi Tema sõnumitooja vahel”.
Ja nad ütlevad: “Me kuulsime ja me kuuletusime! Sinu andestust, meie ülalhoidja! Ja Sinu juurde on tagasipöördumine”.
2:286 Jumal ei koorma ühtegi hinge rohkemaga kui see kanda suudab. Talle on see, mida ta välja teenib, ja tema vastu on see, mida ta endale välja teenib.
“Meie ülalhoidja, ära pane meile pahaks, juhul kui unustame või eksime!
Meie ülalhoidja, ära pane meie peale koormat, just nagu Sa panid nende peale, kes enne meid!
Meie ülalhoidja, ära koorma meid rohkemaga kui me kanda suudame!
Ja vabanda meid ja andesta meile ja ole meie suhtes hooliv!
Sina oled meie liitlane – seega aita meid inimeste vastu, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad!”