18

Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
18:1 Tunnustus Jumalale, kes on oma teenijale alla saatnud Seaduseraamatu ega ole sellesse pannud vähimatki kõrvalekaldumist,
18:2 otsese, hoiatamaks Tema juurest lähtuva ränga jõulise surve eest ja andmaks rõõmusõnumeid usaldusesolijatele, neile, kes kordaseadvaid tegusid teevad, et neile saab olema suurepärane tasu,
18:3 jäädes sinna alatiseks.
18:4 Ja hoiatamaks neid, kes ütlevad: “Jumal on võtnud lapse”.
18:5 Neil pole selle kohta ainsatki teadmist, samuti polnud nende isadel. Tohutu on sõna, mis nende suudest väljumas. Nad räägivad üksnes valesid.
18:6 Siis sa võibolla hävitad enda hinge, kurvastades nende jälgedes, juhul, kui nad selle jutustuse suhtes usalduses ei ole?
18:7 Tõepoolest, oleme teinud selle, mis maa peal, kaunistuseks sellele – et panna nad proovile, et milline neist on parim tegudes.
18:8 Ja tõepoolest, Me teeme selle, mis on selle peal, viljatuks pinnaseks.
18:9 Või kas oled sa mõelnud, et koopa kaaslased ja vastav kirjutis olid imeasi Meie tunnustähtede seas?
18:10 Mil noored võtsid pelgupaiga koopas ja ütlesid: “Meie isand, anna meile armu endalt ja sea meile meie olukorras arukas tee!”
18:11 Seega Me katsime nende kõrvad koopas kinni paljudeks aastateks.
18:12 Seejärel tõstsime nad üles, et teaksime, milline kahest seltskonnast arvestab paremini, kauaks nad ajaliselt jäänud olid.
18:13 Me jutustame sulle nende juhtumi tões.
Tõepoolest, nad olid noored, kes olid usalduses oma isanda suhtes, ja Me lisasime neile juhatust.
18:14 Ja Me tugevdasime nende südamed, mil nad end sirgu ajasid ja ütlesid: “Meie isand on taevaste ja maa isand, me ei hüüa Tema asemel mitte ühegi teenitava poole. Tõesti, kahtlemata ütleksime siis hoolimatu vale”.
18:15 “Need meie inimesed on tõstnud teenitavateks teised Tema asemele. Miks nad selle kohta selget volitust ei too?”
Ja kes on ebaõiglasem temast, kes Jumala kohta mõne vale leiutab!
18:16 “Ja mil tõmbute eemale nendest ja sellest, mida nad Jumala asemel teenivad, siis otsige varjupaika koopas. Teie isand laotab teile laiali oma armu ja seab teile teie olukorras soodsa korralduse!”
18:17 Ja sa näeksid päikest, mil see tõuseb, kaldumas nende koopast paremale, ja mil see loojub, möödumas neist vasakult, samas kui nemad ise on selle avauses.
See on Jumala tunnustähtedest.
Keda Jumal juhatab, tema on õigesti juhatatud. Ja kelle Ta eksitusse laseb minna, temale ei leia sa ainsatki juhatavat liitlast.
18:18 Ja sa arvaksid, et nad on ärkvel, samas kui nad magavad. Ja Me pöörame neid paremale ja vasakule. Ja nende koer oli oma kahte esikäppa lävepakule välja sirutamas. Oleksid sa neile otsa vaadanud, sa oleksid neist joostes ära pööranud ja oleksid neist kabuhirmus olnud.
18:19 Ja seega Me äratasime nad üles, et nad üksteist endi seas küsitleksid.
Üks kõneleja nende seast ütles: “Kaua te siin olete olnud?”
Nad ütlesid: “Oleme olnud päeva või osa päevast”.
Nad ütlesid: “Teie isand teab kõige paremini, kaua te siin olnud olete. Saatke üks endi seast linna koos selle teie rahaga ja las ta vaatab, milline toit seal puhtaim on, ja las ta toob teile sealt toiduvaru. Ja las ta olla ettevaatlik ja ärge laske mitte kellelgi teist teadlik olla!”
18:20 “Tõepoolest nad – juhul, kui nad teie kohta teada saavad – viskavad teid kividega surnuks või pööravad teid tagasi oma usutunnistusele. Ja siis te ei oleks enam kunagi edukad.”
18:21 "Ja seega Ta tegi meid neile teatavaks – et nad teaksid, et Jumala lubadus on tõde, ja et Tund, selles pole kahtlust."
Mil nad olid üksteisega oma olukorra üle vaielnud, ütlesid nad: "Ehitage nende auks ehitis!"
Nende isand teab nendesse puutuvalt kõige paremini.
Need, kes nende olukorra asjus peale jäid, ütlesid: "Me seame nende auks allumiskoha!"
18:22 Nad ütlevad: “Kolm, neljas neist nende koer!” ja nad ütlevad: “Viis, kuues neist nende koer!”, oletades varjuloleva kohta.
Ja nad ütlevad: “Seitse, kaheksas neist nende koer!”
Ütle: “Minu isand teab nende arvukust kõige paremini. Mitte keegi ei tea neid, välja arvatud mõned”.
Seega ära vaidle nende üle, välja arvatud ilmse argumendiga!
Ja ära küsi nende kohta arvamust mitte kelleltki neist!
18:23 Ja ära ütle mitte millegi kohta: “Tõepoolest, teen seda homme!”
18:24 Välja arvatud: “Juhul, kui Jumal nii soovib”.
Ja meenuta oma isandat, mil unustad, ja ütle: “See võib olla, et minu isand juhatab mind veatus otsustamises lähemale kui see!”
18:25 Ja nad olid oma koopas kolmsada aastat ja lisaks üheksa.
18:26 Ütle: “Jumal teab kõige paremini, kaua nad seal olid.”
Temale kuulub taevaste ja maa varjulolev. Kui teravalt Ta näeb ja kui täiuslikult Ta kuuleb! Neil pole Tema kõrval ainsatki liitlast ja Ta ei sea oma korraldusse mitte kedagi kompanjoniks.
18:27 Ja loe ette, mida sulle sinu isanda Seaduseraamatust ilmutatud on! Pole kedagi, kes Tema sõnu muudaks, ja mitte kunagi ei leia sa Tema asemel ainsatki pelgupaika.
18:28 Ja ole enda hinges kannatlik koos nendega, kes hüüavad oma isandat hommikuti ja õhtuti Tema heakskiitu ihaldades!
Ja ära lase oma silmadel neist üle vaadata, ihaldades selle maailma elu kaunistusi!
Ja ära kuuletu temale, kelle südame oleme teinud tähelepanematuks Meie meeldetuletuse suhtes, kes järgib oma tühist iha ja kelle olukord on ülemäärasuses!
18:29 Ja ütle: “Tõde on teie isandalt. Seega, kes iganes soovib, olgu usalduses, ja kes iganes soovib, põlaku juhatus ära!”
Tõepoolest, oleme kahjutekitajatele ette valmistanud tule, selle kardinad neid ümbritsemas. Ja juhul, kui nad otsivad leevendust, antakse neile leevenduseks vett, mis justkui keev vask, põletades nägusid. Halb on jook ja halb on padi.
18:30 Tõepoolest, need, kes on usalduses ja kordaseadvaid tegusid teevad – Me tõepoolest ei lase kaotsi minna tegude tasu mitte kellelegi, kes head teeb.
18:31 Sellised, neile saavad olema alalise eluaseme aiad, mille all on jõed voolamas. Nad on seal ehitud kullast käevõrudega ja neil on seljas riided kõige peenemast rohelisest siidist ja raskest brokaadist, lamades seal tõstetud diivaneil.
Suurepärane tasu ja kaunis padi.
18:32 Ja esita neile näide kahest mehest. Me olime teinud ühele neist kaks viinamarjaaeda ja olime need ümbritsenud datlipalmipuudega ja olime nende vahele asetanud viljapõllu.
18:33 Mõlemad aiad andsid oma toodangu ja ei jätnud sellest mitte midagi puudu. Ja Me olime pannud nende vahele jõe voolama.
18:34 Ja talle oli viljasaak.
Seega ta ütles oma kaaslasele temaga vesteldes: “Olen varanduselt suurem sinust ja inimeste seas mõjuvõimsam”.
18:35 Ja ta läks oma aeda, olles teinud ülekohut enda hingele, öeldes: “Ma ei arva, et see kunagi hääbub”.
18:36 “Ja ma ei arva, et Tund on tulemas. Ja juhul, kui mind tuuaksegi tagasi minu isanda juurde, siis leian endale kindlasti isegi veel parema kui see.”
18:37 Tema kaaslane ütles talle temaga vesteldes: “Kas eitad Teda, kes on loonud su tolmust, seejärel vedeliku tilgast, seejärel su inimeseks kujundanud?”
18:38 “Aga mis puutub minusse – Ta on Jumal, minu isand, ja ma ei sea oma isandale mitte ainsatki kompanjoni.”
18:39 “Ja miks sa, mil olid oma aeda minemas, ei ütelnud: ‘See on see, mida Jumal on soovinud’. Pole tugevust muud kui Jumalas. Juhul, kui näed mind endast vähemana jõukuses ja lastes -”
18:40 “see võib olla, et minu isand annab mulle parema kui sinu aed ja saadab selle peale mõõdetud löögi taevast, nii et see libedaks pinnaseks muutub”
18:41 “või selle vesi vajub sügavale, nii et oled võimetu seda leidma.”
18:42 Ja selle viljasaak sai ümbritsetud. Ja ta hakkas oma peopesi pöörama selle pärast, mida ta sinna oli kulutanud. Aga see oli laastatud.
Ja ta ütles: “Oleks, et ma poleks oma isandale mitte kedagi kompanjoniks seadnud!”
18:43 Ja tal polnud ainsatki rühma, kes teda Jumala asemel aidanud oleks, ega saanud ta ennast ise aidata.
18:44 Sel hetkel kaitse kuulub Jumalale – Tõele! Tema on parim tasus ja parim lõpptulemuses.
18:45 Ja esita neile näide elust maal: nagu vesi, mille Me taevast alla saadame, seejärel seguneb sellega maa taimestik, seejärel muutub see kuivadeks kõrteks, mida tuuled laiali pillutavad.
Ja Jumal on võimeline kõikideks asjadeks.
18:46 Jõukus ja pojad on selle maailma elu kaunistused. Aga püsivad kordaseadvad teod on paremad sinu isanda juures tasuna ja paremad lootusena.
18:47 Ja päeval, mil Me mäed liikuma paneme ja sa näed maad tasandatuna ja Me nad kokku kogume, nii et Me ei jäta neist mitte kedagi maha,
18:48 ja nad seatakse sinu isanda ette ridadena: “Tõesti, kahtlemata olete Meie juurde tulnud nii, nagu Me teid esimesel korral lõime. Ometi te väitsite, et Me ei seadnud teile kokkulepitud kohtumist!”
18:49 Ja Seaduseraamat tuuakse esile. Ja sa näed kurjategijad kartlikena selle pärast, mis selles on.
Ja nad ütlevad: “Häda meile! Mis Seaduseraamat see on, see ei jäta välja ei väikest ega suurt, vaid on kõik arvesse võtnud!”
Ja nad leiavad esitletuna kõik, mida nad teinud olid.
Ja sinu isand ei tee ülekohut mitte kellelegi.
18:50 Ja mil Me võimu täidesaatjatele ütlesime: “Alluge Aadamale!”, siis nad allusid, välja arvatud Iblis. Ta oli džinnidest ja oli oma isanda korralduse suhtes hoolimatult reetlik.
Kas võtate teda ja tema järglasi liitlasteks Minu asemel, samas kui nad on teile vaenlased?
Armetu vahetus ülekohtustele.
18:51 Ma ei teinud neid tunnistajateks taevaste ja maa loomisele ega nende endi loomisele. Ja Ma ei võta eksiteele viijaid abiks.
18:52 Ja päeval, mil Ta ütleb: “Hüüdke Mu kompanjone, keda te väitsite!”
Siis nad hüüavad neid, aga need ei vasta neile.
Ja Me teeme nende vahele hävingukoha.
18:53 Ja kurjategijad näevad tuld ja mõistavad, et nad on sellesse langemas. Ja nad ei leia sellest ainsatki pääseteed.
18:54 Ja tõesti, kahtlemata oleme selles Etteloetavas (al qur’ān) inimestele kõikvõimalikke näiteid esitanud. Aga inimolend on kõige enam vastanduv vaidluses.
18:55 Ja mis takistas inimesi olemast usalduses, mil juhatus nendeni jõudis, ja küsimast oma isandalt andestust, kui mitte see, et nad ootavad, et nendega juhtuks sama, mis varasemate inimestega, või et kannatuslik kogemus neile silmast silma tuleks?
18:56 Ja Me saadame sõnumitoojaid üksnes rõõmusõnumite kandjate ja hoiatajatena. Aga hoiatuse suhtes ükskõiksed vaidlevad tühisuses, et seeläbi tõde kummutada, ja võtavad pilkeks Mu tunnustähti ja seda, mille suhtes neid hoiatatakse.
18:57 Ja kes on ülekohtusem temast, kellele tema isanda tunnustähti meenutatakse, kuid kes neist ära pöörab ja unustab selle, mida tema käed on ette saatnud?
Tõepoolest, Me oleme asetanud nende südametele katted, et nad seda ei mõistaks, ja kurtuse nende kõrvadesse.
Ja juhul, kui kutsud neid juhatusele, nad ei saa olema juhatatud.
18:58 Aga sinu isand on Kõige Andestavam, armu valdaja.
Oleks Ta neid vastutusele võtmas selle eest, mida nad on välja teeninud – Ta kiirendaks neile kannatuslikku kogemust.
Ei – neile on üks kokkulepitud kohtumine, millest nad ei leia ainsatki pelgupaika.
18:59 Ja need linnad – Me hävitasime need, mil need olid ülekohut tegemas, ja Me olime seadnud nende hävitamisele ettemääratud tähtaja.
18:60 Ja mil Mooses ütles oma noorele mehele: “Ma ei peatu enne, kui jõuan kahe mere kokkupuutekohani, isegi kui kulutan selleks pika aja”.
18:61 Seejärel, mil nad nende kokkupuutekohani jõudsid, nad unustasid oma kala ja see leidis oma tee merre mööda voolu.
18:62 Ja mil nad olid edasi läinud, ütles ta oma noorele mehele: “Too meile meie lõuna! Tõesti, kahtlemata oleme sellel teekonnal palju vaeva kohanud”.
18:63 Ta ütles: “Oled sa mõtisklenud, kui me kivi juures peatusime, siis tõepoolest, ma unustasin kala, ja mind ei pannud seda unustama keegi muu kui saatan, et seda mainida. Ja see leidis imepäraselt oma tee merre.”
18:64 Ta ütles: “See on see, mida me otsinud olime!”
Nii et nad pöördusid tagasi, järgides oma jalajälgi.
18:65 Seejärel leidsid nad ühe teenija Meie teenijate seast, kellele olime andnud armu Meilt ja õpetanud teadmisi Meilt.
18:66 Mooses ütles talle: “Kas võin sulle järgneda, et õpetaksid mulle midagi sellest, mida on sinule õpetatud veatust otsustamisest?”
18:67 Ta ütles: “Tõepoolest, sa ei saa mitte kunagi olema võimeline minuga kannatlik olema”.
18:68 “Ja kuidas saaksidki sa olla kannatlik selle suhtes, mida sa pole teadmistega hõlmanud?”
18:69 Ta ütles: “Sa leiad mu – juhul, kui Jumal nii soovib – kannatlikuna ja ma ei ole sulle allumatu mitte üheski olukorras”.
18:70 Ta ütles: “Juhul, kui peaksid mulle järgnema, siis ära küsi minult mitte ühegi asja kohta, kuni ma ise sulle sellest meeldetuletuse toon!”
18:71 Seega nad (duaalne) asusid teele. Ja mil nad ühe paadi pardale astusid, tegi ta sellesse augu.
Ta ütles: “Kas tegid sellesse augu, et uputada selle inimesed?
Tõesti, kahtlemata oled teinud midagi kohutavat!”
18:72 Ta ütles: “Kas ma ei ütelnud sulle, et tõepoolest, sa ei suuda minuga mitte kunagi kannatlik olla?”
18:73 Ta ütles: “Ära noomi mind selle eest, mida unustasin, ega ära koorma mind mu olukorras raskustega!”
18:74 Seega nad asusid teele, kuni kohates üht poissi, ta tappis ta.
Ta ütles: “Kas oled tapnud süütu hinge muu kui hinge eest?
Tõesti, kahtlemata oled teinud midagi kohutavat!”
18:75 Ta ütles: “Kas ma ei ütelnud sulle, et sa ei suuda minuga mitte kunagi kannatlik olla?”
18:76 Ta ütles: “Juhul, kui küsin sinult millegi kohta pärast seda, siis ära hoia mind oma seltskonnas! Kahtlemata, sul on siis minu suhtes piisav põhjendus”.
18:77 Seega nad asusid teele, kuni jõudes ühe linna inimesteni, palusid nad selle elanikelt toitu, aga need keeldusid neid võõrustamast. Seejärel leidsid nad selles ühe kokkuvarisemise äärel oleva seina, seega ta seadis selle korda.
Ta ütles: “Oleksid sa soovinud, sa võinuks selle eest tasu küsida”.
18:78 Ta ütles: “See on sinu ja minu lahkuminek. Annan sulle teada selle lõpptulemuse, millega sa kannatlik ei suutnud olla”.
18:79 “Mis puutub paati – see kuulus vaestele inimestele, kes merel töötasid, ja ma soovisin selle rikkuda, sest tulemas oli valitseja, kes iga paadi jõuga võtab.”
18:80 “Ja mis puutub poissi – tema vanemad olid usalduses ja me kartsime, et ta rõhub neid oma ülemäärasuse ja eitamisega.”
18:81 “Ja me võtsime nõuks, et nende isand annaks neile vahetuseks parema kui tema puhtuses ja lähema hoolimises.”
18:82 “Ja mis puutub seina – see kuulus kahele isatule poisile selles linnas ja selle all oli neile varandus. Ja nende isa oli õiglane, seega sinu isand soovis, et nad jõuaksid täisikka ja tooksid esile oma varanduse armuna sinu isandalt.
Ja ma ei teinud seda enda algatusel.
See on selle lõpptulemus, millega sa kannatlik ei suutnud olla.”
18:83 Ja nad küsivad sinult Dhul-Qarnaini kohta.
Ütle: “Loen teile ette meeldetuletuse temast:”
18:84 Tõepoolest, olime ta maa peal sisse seadnud ja olime andnud talle vahendid kõigeks.
18:85 Siis ta järgnes vahenditele.
18:86 Olles välja jõudnud päikese loojanguni, leidis ta selle loojumas tumedasse allikasse ja leidis selle lähedusest inimesed.
Me ütlesime: “Oo, Dhul-Qarnain! Embkumb, kas paned nad kannatuslikku kogemusse või teed neile head!”
18:87 Ta ütles: “Mis puutub temasse, kes teeb ülekohut – tema me paneme kannatuslikku kogemusse, seejärel tuuakse ta tagasi tema isanda juurde, kes paneb ta kõige põlastusväärsemasse kannatuslikku kogemusse”.
18:88 “Ja mis puutub temasse, kes on usalduses ja kordaseadvaid tegusid teeb – temale on tasu headuses. Ja me räägime talle oma korraldustest kergusega.”
18:89 Seejärel ta järgnes vahenditele.
18:90 Olles välja jõudnud päikese tõusuni, leidis ta selle tõusmas inimeste kohale, kellele Me polnud teinud selle vastu ainsatki kaitset.
18:91 Sedasi! Ja kahtlemata, Me oleme täielikult teadvel sellest, mis tema käes oli.
18:92 Seejärel ta järgnes vahenditele.
18:93 Olles välja jõudnud kahe barjääri vahele, leidis ta nende kõrvalt inimesed, kes vaevu kõnet mõistsid,
18:94 nad ütlesid: “Oo, Dhul-Qarnain! Tõepoolest, Ya´juj ja Ma´juj on kahjutekitajad maa peal, seega kas võiksime sulle väärilise tasu määrata, et teeksid meie ja nende vahele barjääri?”
18:95 Ta ütles: “See, millesse minu isand mind on sisse seadnud, on parem. Aga aidake mind jõuga – teen teie ja nende vahele tammi!”
18:96 “Andke mulle rauamaaki!”
Olles tasandanud selle kahe avause vahel, ütles ta: “Puhuge!”
Olles teinud tule, ütles ta: “Tooge mulle sulavaske sinna valamiseks!”
18:97 Siis nad ei suutnud sellest ei üle ronida ega sellest läbi kaevata.
18:98 Ta ütles: “See on arm minu isandalt. Aga mil minu isanda lubadus saabub, teeb Ta selle maatasa. Ja minu isanda lubadus on tõde”.
18:99 Ja sel päeval jätame Me nad üksteise peale lainetama.
Ja puhutakse sarve, seega Me kogume nad kõik kokku.
18:100 Ja Me teeme põrgu sel päeval selgelt nähtavaks neile, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgasid,
18:101 neile, kelle silmad olid kaetud Minu meeldetuletuse eest ja kes olid võimetud kuulma.
18:102 Kas hoiatuse suhtes ükskõiksed arvasid, et nad võivad võtta Minu teenijaid liitlastena Minu asemele?
Tõepoolest, oleme ette valmistanud põrgu tervituskingituseks neile, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgasid.
18:103 Ütle: “Kas peaksime teid teavitama suurimatest kaotajatest tegude tulemustes?”
18:104 “Need, kelle pingutused selles maises elus on eksituses, samal ajal, kui nad arvavad, et nad kordaseadvaid tegusid teevad.”
18:105 Sellised on need, kes eitasid oma isanda tunnustähti ja Temaga kohtumist. Nende tegemised on tühisuses ja Me ei sea neile Ülestõusmispäeval vähimatki kaalu.
18:106 See on nende tasu – põrgu – sest nad eitasid ja naeruvääristasid Meie tunnustähti ja sõnumitoojaid.
18:107 Tõepoolest, need, kes on usalduses ja kordaseadvaid tegusid teevad – neile on paradiisiaiad tervituskingituseks,
18:108 jäädes sinna alatiseks, tahtmata sealt lahkuda.
18:109 Ütle: “Juhul, kui meri oleks tint minu isanda sõnadele – tõesti, meri saaks enne otsa, kui minu isanda sõnad otsa lõppeksid”.
Isegi juhul, kui tooksime selle sarnase lisaks.
18:110 Ütle: “Olen üksnes surelik, nagu teie. Mulle on ilmutatud, et teie teenitav on üks teenitav. Ja kes iganes ootab oma isandaga kohtumist – tegutsegu õiglaselt ja ärgu seadku oma isanda teenistuses kompanjonlust mitte kellelegi!”