12

Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
12:1 ALR.
Need on Selge Seaduseraamatu tunnustähed.
12:2 Tõepoolest, saatsime selle alla araabiakeelse etteloetavana (qur’ān) – et arutleksite.
12:3 Me jutustame sulle parimaid jutustusi selle kaudu, mida sulle selles Etteloetavas (al qur’ān) ilmutasime – ja tõesti, sa olid enne seda tähelepaanematutest.
12:4 Mil Joosep oma isale ütles: “Oo, mu isa! Tõepoolest, nägin ühteteistkümmet tähte, päikest ja kuud – nägin neid mulle allumas.”
12:5 Ta ütles: “Oo, mu poeg! Ära oma unenäost oma vendadele räägi, et nad su vastu plaani ei teeks! Tõepoolest, kurat on inimesele selge vaenlane”.
12:6 “Ja sedasi valib su isand sind ja õpetab sulle sündmuste lõpptulemust ja viib lõpule selle, et Ta sinule ja Jaakobi perekonnale head on teinud, nagu Ta viis selle varem lõpule sinu kahele isale Aabrahamile ja Iisakule. Tõepoolest, sinu isand on kõiketeadev, vääramatult otsustav.”
12:7 Tõesti, kahtlemata Joosepis ja tema vendades on tunnustähed neile, kes küsivad.
12:8 Mil nad ütlesid: “Joosep ja tema vend on meie isale kallimad kui meie, samas kui meie oleme suuremaarvulisem rühm. Tõepoolest, meie isa on selges eksituses”.
12:9 “Tapke Joosep või heitke ta maalt välja – teie isa nägu jääb siis teile vabaks – ja pärast seda saaksite olla kordaseadvad inimesed!”
12:10 Üks kõnemees nende seast ütles: “Ärge tapke Joosepit, aga heitke ta kaevu peitu – mõni karavan korjab ta üles – juhul kui peate midagi tegema”.
12:11 Nad ütlesid: “Oo, meie isa! Mis sul viga on, et sa ei usalda meid Joosepi suhtes? Tõepoolest, oleme talle siirad nõuandjad”.
12:12 “Saada ta homme koos meiega, et ta saaks liikuda ja mängida! Ja tõepoolest – me oleme tema hoidjad.”
12:13 Ta ütles: “Tõepoolest, see teeb mind kurvaks, et te ta ära viite. Ja ma kardan, et hunt sööb ta ära, mil tema suhtes tähelepanematud olete”.
12:14 Nad ütlesid: “Juhul, kui hunt ta ära sööb, samas kui oleme suurearvuline rühm – siis tõepoolest, oleksime kaotajad”.
12:15 Seega nad läksid koos temaga ja olid ühel meelel, et jätavad ta kaevu peitu.
Ja Me ilmutasime talle: “Sa annad neile selle teo kohta teada ajal, mil nad seda oodata ei oska”.
12:16 Ja nad tulid õhtul nuttes oma isa juurde.
12:17 Nad ütlesid: “Oo, meie isa! Tõepoolest, me jooksime võidu ja jätsime Joosepi oma varustuse juurde ja hunt sõi ta ära. Aga sa ei ole meie suhtes usalduses – isegi kui oleme tõesed”.
12:18 Ja nad tulid tema juurde tema särgiga, millel olid võltsverest plekid.
Ta ütles: “Ei – teie hinged on teid sellesse ahvatlenud. Seega väärikas kannatlikkus. Ja Jumal on see, kellelt abi otsitakse selle vastu, mida te kirjeldate”.
12:19 Ja tuli karavan ja nad saatsid oma veetõmbaja ja ta lasi alla oma pange.
Ta ütles: “Oo, rõõmusõnumid, siin on poiss!”
Ja nad varjasid ta kaubana.
Ja Jumal on kõiketeadev sellest, mida nad tegemas olid.
12:20 Ja nad müüsid ta madala hinna eest – loetud hõbemüntide eest – olles tema suhtes ükskõiksed
12:21 Ja mees, kes ta Egiptusest ostis, ütles oma naisele: “Tee väärikaks tema elamine – võib olla ta toob meile kasu või võtame teda pojana”.
Ja sedasi seadsime Me Joosepi maa peal kindlalt sisse – et õpetada talle sündmuste lõpptulemust. Ja Jumal on oma korralduses ülimuslik, aga enamus inimesi ei mõista.
12:22 Ja kui ta jõudis oma küpsusesse, andsime Me talle otsustusvõime ja teadmised. Ja sedasi tasume Me heategijatele.
12:23 Ja naine, kelle majapidamises ta oli, püüdis teda võrgutada,
sulgedes uksed ja ütles: “Tule minu juurde!”
Ta ütles: “Otsin varjupaika Jumalas. Tõepoolest, Tema on minu isand, kes on teinud heaks mu elamise. Tõepoolest, ülekohtused ei ole edukad”.
12:24 Ja tõesti, kahtlemata – naine soovis teda. Ja tema ihaldanuks naist – juhul, kui poleks olnud, et ta oma isanda asitõendit nägi. Sedasi – et temalt halva ja seksuaalse kõlblusetuse ära pööraksime.
Tõepoolest, ta oli Meie puhtsüdamlikest teenijatest.
12:25 Ja nad tormasid ukse poole ja naine rebis selja tagant tema särki. Ja nad leidsid naise mehe ukse juurest.
Naine ütles: “Mis on tasu temale, kes soovis halba su naisele, kui mitte see, et ta pannakse vangi või kogeb valulikku kannatusliku kogemust?”
12:26 Ta ütles: “See oli naine, kes mind võrgutada tahtis”.
Ja tunnistaja naise majapidamisest andis tunnistuse: “Juhul, kui tema särk on rebenenud eest, siis on naine rääkinud tõtt ja mees on valetajate seast,”
12:27 “aga juhul, kui tema särk on rebenenud selja tagant, siis on naine valetanud ja mees on nende seast, kes tõtt räägivad”.
12:28 Seega, kui ta nägi, et ta särk oli rebenenud selja tagant, ütles ta: “Tõepoolest, see on teie naiste plaan. Tõepoolest, teie plaan on tohutu.”
12:29 “Joosep, jäta see kõrvale! Ja sina, naine – küsi andestust oma süüd kandva teo eest! Tõepoolest, oled nende seast, kes eksivad.”
12:30 Ja naised linnas rääkisid: “Kõrgeaulise naine proovib oma majapoissi võrgutada. Kahtlemata, armastus on tunginud temasse. Tõepoolest, näeme naist selges eksituses”.
12:31 Seega, kui naine nende plaanidest kuulis, lasi ta nad kutsuda, valmistades neile pidusöögi ja andis igaühele neist noa ja ütles: “Tule välja nende ette!”
Ja kui nad teda nägid, nad imetlesid teda ja lõikusid oma käsi ja ütlesid: “Puhas on Jumal! See pole surelik – see on vaid väärikas võimu täidesaatja!”
12:32 Naine ütles: “See on tema, kelle pärast mind süüdistasite. Ja tõesti, kahtlemata ma proovisin teda võrgutada, kuid ta jäi kindlaks. Aga juhul, kui ta ei tee, mida ma teda käsin, siis ta pannakse vangi ja temast saab üks alandatutest”.
12:33 Ta ütles: “Minu isand, vangla on mulle armsam kui see, millesse nad mind kutsuvad. Ja juhul, kui Sa ei pööra ära nende (n mitmus) plaane minult, võin ma nende poole kalduda ja saada teadmatusesolijatest”.
12:34 Ja tema isand vastas talle ja pööras nende (n mitmus) plaani temalt ära.
Tõepoolest, Ta on Kõikekuulev, Kõiketeadev.
12:35 Seejärel sai neile (m mitmus) selgeks – pärast seda, kui nad olid tunnustähti näinud – et nad peaksid ta mõneks ajaks vanglasse panema.
12:36 Ja koos temaga sisenesid vanglasse kaks noort meest.
Üks neist ütles: “Tõepoolest, nägin unes, et olen veini pressimas”.
Ja teine ütles: “Tõepoolest, nägin unes, et olen oma pea kohal kandmas leiba, millest linnud on söömas”.
“Teavita meid nende lõpptulemusest!
Tõepoolest, näeme, et oled heategijaist.”
12:37 Ta ütles: “Ainsatki toiduga varustamist ei tule teile enne, kui olen teile mõlemale nende lõpptulemused teada andnud. See on sellest, mida mu isand mulle on õpetanud.
Tõepoolest, olen hüljanud nende inimeste usutunnistuse, kes Jumala suhtes usalduses ei ole ja Järgneva suhtes juhatuse ära põlgavad”
12:38 “ja ma järgin oma isade Abrahami, Iisaku ja Jaakobi usutunnistust. See pole meile, et milleski Jumalale kompanjone seada. See on Jumala heldekäelisus meie ja inimkonna peal, aga enamus inimesi pole tänulikud.”
12:39 “Oo, mu kaks kaasvangi! Kas parem on mitmed isandad või Jumal – üks, ülim?”
12:40 “Te teenite peale Tema üksnes nimesid, mida nimetanud olete – teie ja teie isad. Jumal pole selleks ainsatki volitust alla saatnud. Otsustamine on üksnes Jumalale. Ta on käskinud, et ei teenitaks mitte kedagi peale Tema. See on õige doktriin, aga enamus inimesi ei tea.”
12:41 “Oo, mu kaks kaasvangi! Mis puutub ühte teist – ta hakkab oma isandale veini serveerima; ja mis puutub teise – ta pannakse teiba peale, nii et linnud tema peast söövad. Olukord, mille kohta arvamust otsisite, on juba otsustatud.”
12:42 Ja ta ütles temale, keda arvas pääsejaks neist kahest: “Meenuta mind oma isanda ees!”.
Aga kurat pani ta unustama, et oma isandale meenutada, seega ta jäi mõneks aastaks vanglasse.
12:43 Ja valitseja ütles: "Tõepoolest, olen näinud unes seitset paksu veist, keda söövad seitse kõhna veist. Ja seitset rohelist viljapead ja tagapoolsemaid, mis kuivad. Oo, mõjuvõimsad! Seletage mulle mu unenäod – juhul kui olete võimelised unenägusid tõlgendama!"
12:44 Nad ütlesid: “Segased unenäod”, ja: “Me pole unenägude lõpptulemustest teadlikud”.
12:45 Ja see, kes neist kahest pääses ja pärast head elu veel mäletas, ütles: “Ma annan teile teada selle lõpptulemuse – nii et laske mind saata”.
12:46 "Joosep, oo, tõe mees! Selgita meile seitsme paksu veise kohta, keda söövad seitse kõhna veist, ning seitsme rohelise viljapea kohta ja tagapoolsemate, mis kuivad – et võiksin tagasi minna inimeste juurde, et neile teada anda."
12:47 Ta ütles: “Külvake seitse aastat järjepidevalt, ja mida saagina korjate, jätke see oma viljapeadesse, välja arvatud vähene, millest sööte”.
12:48 “Seejärel tuleb pärast seda seitse rasket aastat, mis tarbivad ära selle, mille olite neile ette valmistanud, välja arvatud vähene, mille alles hoiate.”
12:49 “Seejärel tuleb pärast seda aasta, mil inimestele külluslikult vihma antakse ja milles nad saavad pressida.”
12:50 Ja valitseja ütles: “Tooge ta minu juurde!”
Ja kui sõnumitooja tema juurde tuli, ütles ta: “Mine tagasi oma isanda juurde ja küsi temalt, mis on seis seoses naistega, kes oma käsi lõikusid!
Tõepoolest, mu isand on nende plaanist kõiketeadev”.
12:51 Ta ütles: “Naised, mis oli teie olukord, mil Joosepit võrgutada püüdsite?”
Nad ütlesid: “Jumal hoidku! Me ei tea temast mitte midagi halba”.
Kõrgeaulise naine ütles: “Nüüd on tõde selgelt ilmnenud – mina proovisin teda võrgutada, ja tõepoolest, tema on tõerääkijatest”.
12:52 “See oli selleks, et ta teaks, et ma ei petnud teda varjatult, ja et
Jumal ei juhata petjate plaani.”
12:53 “Ja ma ei vabasta end süüst. Tõepoolest, hing käsib halvale, välja arvatud see, kelle suhtes mu isand hooliv on.
Tõepoolest, minu isand on andestav, püsivalt hooliv.”
12:54 Ja valitseja ütles: “Tooge ta minu juurde, et võiksin ta enda hinge külge kinnitada!”
Ja kui ta temaga rääkinud oli, ütles ta: “Tõepoolest, oled täna meie ees kõrges staatuses ja usaldusväärne”.
12:55 Ta ütles: “Määra mind maa varakambri üle! Tõepoolest, olen talletav ja teadlik”.
12:56 Ja sedasi Me seadsime Joosepi maa peal kindlalt sisse – ta paikneb seal, kus soovib. Me asetame oma armu, kelle peale soovime. Ja Me ei lase raisku heategijate tasu.
12:57 Ja Järgneva tasu on parem neile, kes usaldavad ja kaalutletud kartuses on.
12:58 Ja Joosepi vennad tulid ning sisenesid tema juurde. Ja ta tundis nad ära, aga nemad ei tundnud teda ära.
12:59 Ja kui ta nad nende toidumoonaga varustanud oli, ütles ta: “Tooge mulle oma vend oma isa juurest! Kas te ei näe, et annan täismõõdu ja olen parim võõrustajaist?”
12:60 “Aga juhul, kui te teda minu juurde ei too, siis pole teil minu juures ainsatki mõõtu ega saa te mulle läheneda.”
12:61 Nad ütlesid: “Püüame tema isa veenda, et ta teda lubaks, ja tõepoolest, seda me teeme”.
12:62 Ja ta ütles oma teenijatele: “Pange nende kaubad nende sadulakottidesse – et nad need ära tunneksid, kui nad oma inimeste juurde tagasi jõuavad, nii et nad tagasi tuleksid”.
12:63 Ja kui nad oma isa juurde tagasi jõudsid, ütlesid nad: “Oo, meie isa! Meile on mõõt keelatud, seega saada meie vend koos meiega, et vilja saaksime! Ja tõepoolest, me hoiame teda”.
12:64 Ta ütles: “Kas peaksin teid temaga usaldama, nagu usaldasin teid tema vennaga enne seda? Aga Jumal on parim Järelevaataja. Ja Ta on hoolijatest Kõige Hoolivam”.
12:65 Ja kui nad oma pagasi avasid, leidsid nad oma kaubad neile tagastatuna.
Nad ütlesid: “Oo, meie isa, mida enam võiksime me soovida – siin on meie kaubad meile tagastatuna! Me varustame oma inimesi, valvame oma venda ja saame juurde kaameli koormamöödu. See on lihtne kogus.”
12:66 Ta ütles: “Ma ei saada teda teiega, kuni annate mulle pühaliku vande Jumala ees – et toote ta minu juurde tagasi, välja arvatud juhul, kui teid ümber piiratakse”.
Ja kui nad olid talle oma pühaliku vande andnud, ütles ta: “Jumal on hooldaja selle üle, mida me ütleme”.
12:67 Ja ta ütles: “Oo, mu pojad! Ärge sisenege ühest väravast, aga sisenege erinevatest väravatest! Ja ma ei saa teid Jumala eest mitte millegagi kaitsta. Otsustamine kuulub üksnes Jumalale. Temale ma toetun. Ja Temale toetugu need, kes toetuvad”.
12:68 Ja kui nad sisenesid moel, nagu nende isa neid käskinud oli, ei olnud see neile Jumala vastu vähimaski kasuks – aga see oli Jaakobi hinge vajadus, mille ta ellu viis. Ja tõepoolest, ta valdas teadmisi, sest olime teda õpetanud. Aga enamus inimesi ei tea.
12:69 Ja kui nad Joosepi juurde sisenesid, võttis ta oma venna enda juurde ja ütles: “Tõepoolest, olen su vend, nii et ära kurvasta selle pärast, mida nad tegemas olid!”
12:70 Ja kui ta oli nad toidumoonaga varustanud, pani ta mõõdukausi oma venna sadulakotti, seejärel hüüdja hüüdis: “Oo, teie, karavanis! Tõepoolest, olete vargad!”
12:71 Nad ütlesid neile lähenedes: “Mis see on, mis teil kadunud on?”
12:72 Nad ütlesid: “Meil on kadunud valitseja mõõdukauss. Ja temale, kes selle välja toob, antakse kaameli koormatäis. Ja mina olen selle eest tagatis”.
12:73 Nad ütlesid: “Jumala nimel – tõesti, te kahtlemata teate, et me pole tulnud maa peale kahju tekitama ja me pole vargad!”
12:74 Nad ütlesid: “Siis mis on tasu – juhul, kui peaksite olema valetajad?”
12:75 Nad ütlesid: “Selle tasu on see, kelle pagasist see leitakse – tema ongi selle tasu. Sedasi tasume meie ülekohtustele”.
12:76 Ja ta alustas otsingut nende kottidest enne oma venna kotti, seejärel tõi selle välja oma venna kotist.
Sedasi Me plaanisime Joosepile. Ta ei saanud oma venda valitseja doktriini piires võtta – välja arvatud, kui Jumal nii soovib. Me tõstame tasemetes, keda soovime. Ja üle iga teadmiste valdaja on kõiketeadev.
12:77 Nad ütlesid: “Juhul, kui ta varastas – siis kahtlemata varem oli tal vend, kes samuti varastas”.
Ja Joosep hoidis selle enda sees ega avaldanud neile.
Ta ütles: “Teie olukord on halvem”, ja: “Jumal on kõige paremini teadlik sellest, mida te kirjeldate”.
12:78 Nad ütlesid: “Oo, kõrgeauline! Tõepoolest, tal on väga vana isa, nii et võta üks meist tema asemel. Tõepoolest, näeme, et oled heategijaist”.
12:79 Ta ütles: “Jumalalt otsitagu varjupaika, et võtaksime kellegi muu kui tema, kellelt oleme leidnud oma asjad! Tõepoolest, siis oleksime ülekohtused”.
12:80 Ja kui nad tema suhtes meeleheitele olid viidud, eraldasid nad end privaatseks vestluseks.
Vanim neist ütles: “Kas te ei tea, et teie isa oli kahtlemata võtnud teilt pühaliku vande Jumala ees ja et te ebaõnnestusite ka Joosepiga enne seda? Ja mina ei lahku sellelt maalt enne, kuni mu isa mulle loa annab või Jumal minu kasuks otsustab. Ja Tema on parim otsustajatest”.
12:81 “Minge tagasi oma isa juurde ja öelge: ‘Oo, meie isa! Tõepoolest, su poeg varastas ja me oleme tunnistajad üksnes sellele, mida teame, ja meil puudub kontroll varjuloleva üle.’”
12:82 “’Ja küsi selle linna inimestelt, kus me olime, ja karavanilt, milles tagasi tulime. Ja tõepoolest – me räägime tõtt’”.
12:83 Ta ütles: “Ei – teie hinged on teid sellesse olukorda ahvatlenud. Seega magus kannatlikkus – see võib olla, et Jumal toob nad kõik mu juurde. Tõepoolest, Ta on Kõiketeadev, Vääramatu Otsustaja”.
12:84 Ja ta pööras neist ära ja ütles: “Oo, minu hingevalu Joosepi pärast!” ja tema silmad muutusid valgeks kurbusest, mida ta oli alla surumas.
12:85 Nad ütlesid: “Jumala nimel, sa ei lõpeta mitte kunagi Joosepit meenutamast – kuni muutud seniilseks või oled hukkujate seast!”
12:86 Ta ütles: “Ma üksnes kurdan oma mure ja hingevalu Jumalale. Ja ma tean Jumalalt seda, mida teie ei tea”.
12:87 “Oo, mu pojad! Minge ja küsige Joosepi ja tema venna järele ja ärge kaotage lootust Jumala tröösti suhtes. Tõepoolest, mitte keegi ei kaota lootust Jumala tröösti suhtes, välja arvatud inimesed, kes end juhatatuks väites juhatuse ära põlgavad.”
12:88 Ja kui nad tema juurde sisenesid, ütlesid nad: “Oo, kõrgeauline! Ebaõnn on puudutanud meid ja meie perekonda. Ja me oleme tulnud kehvade kaupadega – anna meile täis mõõt vilja ja tee meile heategevuslik annetus! Tõepoolest, Jumal tasub heategevuslikele.”
12:89 Ta ütles: “Kas te teate, mida olite teinud Joosepile ja tema vennale, mil teadmatusesolijad olite?”
12:90 Nad ütlesid: “Oled see tõesti sina, Joosep?”
Ta ütles: “Olen Joosep ja see on minu vend. Jumal on meid kahtlemata eelistanud. Tõepoolest, kes iganes on kaalutletud kartuses ja kannatlik – siis tõepoolest, Jumal ei lase raisku heategijate tasu!”
12:91 Nad ütlesid: “Jumala nimel, tõesti kahtlemata, Jumal on sind esiplaanile seadnud meie suhtes, ja tõesti, meie oleme olnud ülekohtused!”
12:92 Ta ütles: “Teie peal pole täna hukkamõistu – andku Jumal teile andeks! Ja Ta on hoolijatest Kõige Hoolivam”.
12:93 “Minge koos selle mu särgiga ja asetage see minu isa näole – tema nägemine taastub – ja tooge minu juurde kogu oma perekond!”
12:94 Ja mil karavan lahkus, ütles nende isa: “Ma tõepoolest tunnen Joosepi lõhna – vaatamata sellele, et võite arvata, et ma seniilne olen”.
12:95 Nad ütlesid: “Jumala nimel – tõepoolest, oled tagasi oma vanas eksituses!”
12:96 Seejärel, mil rõõmusõnumitekandja tuli, laotas ta selle ta näole ja ta hakkas jälle nägema.
Ta ütles: “Kas ei ütelnud ma teile, et tõepoolest – ma tean Jumalalt seda, mida teie ei tea?”
12:97 Nad ütlesid: “Oo, meie isa! Küsi meile andestust meie süüd kandvate tegude pärast – tõepoolest, meie olime need, kes eksituses!”
12:98 Ta ütles: “Ma küsin teile andestust oma isandalt. Tõepoolest, Ta on Andestav, Püsivalt Hooliv”.
12:99 Ja mil nad Joosepi juurde sisenesid, võttis ta oma vanemad enda juurde ja ütles: “Sisenege Egiptusesse – juhul, kui Jumal nii peaks soovima – turvalisuses!”
12:100 Ja ta tõstis oma vanemad troonile ja nad (m mitmus) langesid maha talle alludes.
Ja ta ütles: “Oo, mu isa! See on mu varasema nägemuse lõpptulemuseni jõudmine.
Kahtlemata, mu isand on selle tõeks teinud.
Kahtlemata, Ta on teinud mulle head, mil Ta minu vanglast välja tõi ja teid kõrbest välja tõi pärast seda, kui kurat oli lahkheli minu ja mu vendade vahele esile kutsunud.
Tõepoolest, mu isand on vaevuhoomatav selles, mida Ta soovib.
Tõepoolest, Ta on Kõiketeadev, Vääramatu Otsustaja”.
12:101 “Minu isand, kahtlemata – oled mulle natuke ülemvõimu andnud ja oled mulle natuke sündmuste lõpptulemusi õpetanud. Taevaste ja maa algataja – Sina oled mu liitlane selles maailmas ja Järgnevas. Võta mind ühena, kes on alistunud (muslīm) ja pane mind kokku õiglastega!”
12:102 See on varjulolevatest uudistest, mida sulle ilmutame.
Ja sa ei olnud koos nendega, mil nad oma juhtumi kokku leppisid, mil nad plaani tegemas olid.
12:103 Ja enamus inimesi – isegi kui peaksid püüdlik olema – ei ole usaldusesolijad.
12:104 Ja sa ei küsi neilt selle eest mitte mingit tasu. See on üksnes meeldetuletuseks kogu loodule.
12:105 Ja kui palju on tunnustähti taevastes ja maal – millest nad mööduvad ja mille suhtes nad vastumeelsed on!
12:106 Ja enamus neist ei ole Jumala suhtes usalduses muidu kui kompanjone seades.
12:107 Kas tunnevad nad end siis turvaliselt Jumala ümbritseva kannatusliku kogemuse suhtes, mis nende peale tulemas, või Tunni suhtes, mis tulemas ootamatult, mil nad ei taju?
12:108 Ütle: “See on minu tee. Ma kutsun Jumala juurde läbinägemise kaudu – mina ja kes iganes mulle järgneb.”
Ja: “Jumal on puhas. Ja mina pole kompanjoniseadjatest”.
12:109 Ja Me läkitasime enne sind üksnes mehi, kellele linnade inimestest ilmutasime. Kas ei rända nad maa peal ega vaata, milline oli lõplik tulemus neile, kes enne neid?
Ja Järgneva eluase on parim neile, kes on kaalutletud kartuses – kas te siis ei arutleks?
12:110 Mil sõnumitoojad olid meelt heitnud ja arvasid, et kahtlemata, neid on valetajateks peetud, saabus neile Meie abi – ja Me päästsime, keda soovisime. Ja Meie jõulist survet pole võimalik kuritegelikest inimestest eemal hoida.
12:111 Tõesti, nende lugudes on kahtlemata õppetund neile, kel puhas mõistus. See pole väljamõeldud jutustus, vaid kinnitus sellest, mis selle käes, ja detailne selgitus kõikide asjade kohta. Ja juhatus ja arm inimestele, kes on usalduses.