12

Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
12:1 ALR.
Need on Selgekstegeva Seaduseraamatu tunnusmärgid.
12:2 Tõepoolest, me saatsime selle alla araabiakeelse etteloetavana (qur’ān) – ehk mõistate.
12:3 Me jutustame sulle parimaid jutustusi selle kaudu, mida sulle selles Etteloetavas (al qur’ān) ilmutanud oleme – ja tõesti, sa olid enne seda tõesti tähelepanematutest.
12:4 Mil Joosep oma isale ütles: “Oo, mu isa! Tõepoolest, ma nägin ühteteistkümmet tähte, päikest ja kuud – nägin neid mulle allujatena.”
12:5 Ta ütles: “Oo, mu poeg! Ära oma unenäost oma vendadele räägi, et nad su vastu plaani ei teeks! Tõepoolest, saatan on inimesele selge vaenlane”.
12:6 “Ja niimoodi valib su ülalhoidja sind endale välja ja õpetab sulle sündmuste lõpptulemust ja viib lõpule oma osutatava helduse sinule ja Jaakobi perekonnale, just nagu ta on viinud selle lõpule sinu kahele isale Aabrahamile ja Iisakule.
Tõepoolest, sinu ülalhoidja on kõiketeadev, vääramatult otsustav.”
12:7 Tõesti, kahtlemata on olnud Joosepis ja tema vendades tunnusmärgid küsijatele.
12:8 Mil nad ütlesid: “Joosep ja tema vend on meie isale kallimad kui meie, samas kui meie oleme suuremaarvulisem rühm. Tõepoolest, meie isa on selges eksituses”.
12:9 “Tapke Joosep või heitke ta maalt välja – teie isa nägu jääb siis teile vabaks – ja pärast seda saaksite olla korrasolev rahvas!”
12:10 Üks kõnemees nende seast ütles: “Ärge tapke Joosepit, aga heitke ta kaevu peitu – osa karavanist korjab ta üles – juhul kui olete tegijad”.
12:11 Nad ütlesid: “Oo, meie isa! Mis sul viga on, et sa ei usalda meid Joosepi suhtes? Tõepoolest, oleme talle siirad nõuandjad”.
12:12 “Saada ta homme koos meiega, et ta saaks liikuda ja mängida! Ja tõepoolest – me oleme tema hoidjad.”
12:13 Ta ütles: “Tõepoolest, see teeb mind kurvaks, et te temaga lähete. Ja ma kardan, et hunt sööb ta ära, mil tema suhtes tähelepanematud olete”.
12:14 Nad ütlesid: "Tõesti, juhul kui hunt ta ära sööb, samas kui oleme suurearvuline rühm – tõepoolest, sel juhul oleksime tõesti kaotajad".
12:15 Siis nad läksid koos temaga ja olid ühel meelel, et jätavad ta kaevu peitu.
Ja me ilmutasime talle: “Tõesti, sa kindlasti teavitad neid sellest olukorrast, mil nad seda oodata ei oska”.
12:16 Ja nad tulid õhtul oma isa juurde nutjatena.
12:17 Nad ütlesid: “Oo, meie isa! Tõepoolest, me jooksime võidu ja jätsime Joosepi oma varustuse juurde ja hunt sõi ta ära. Ja sa ei ole meie suhtes sugugi usaldama-hakanu – isegi kui oleme tõerääkijad”.
12:18 Ja nad tulid tema juurde tema särgiga, millel olid võltsverest plekid.
Ta ütles: “Ei – teie hinged on teid sellesse olukorda ahvatlenud. Seega väärikas kannatlikkus. Ja Jumal on see, kellelt abi otsitakse selle vastu, mida te kirjeldate”.
12:19 Ja tuli karavan ja nad saatsid oma veetõmbaja ja ta lasi alla oma pange.
Ta ütles: “Oo, rõõmusõnumid, siin on poiss!”
Ja nad peitsid ta kaubana.
Ja Jumal on kõiketeadev sellest, mida nad teevad.
12:20 Ja nad müüsid ta madala hinna eest – loetud hõbemüntide eest – olles tema suhtes ükskõiksed
12:21 Ja mees, kes ta Egiptusest ostis, ütles oma naisele: “Tee väärikaks tema elamine – võib olla, et ta toob meile kasu või võtame ta endale lapseks”.
Ja niimoodi seadsime me Joosepi maa peal kindlalt sisse ja et õpetaksime talle sündmuste lõpptulemusi.
Ja Jumal on pealejääja oma korralduses, aga enamus inimesi ei tea.
12:22 Ja kui ta jõudis oma küpsusesse, andsime me talle otsustusvõime ja teadmise.
Ja niimoodi tasume me heategijatele.
12:23 Ja naine, kelle majapidamises ta oli, püüdis teda ahvatleda eemale tema hingest, sulgedes uksed ja ütles: “Tule minu juurde!”
Ta ütles: “Otsin varjupaika Jumalas. Tõepoolest, tema on minu ülalhoidja, kes on teinud heaks mu elamise. Tõepoolest, ülekohtused ei saa edukaks”.
12:24 Ja tõesti, kahtlemata – naine oli himustanud teda ja tema oli himustanud naist.
Poleks, et ta nägi oma ülalhoidja asitõendit...
Niimoodi – et pööraksime ära temast halva ja jälkuse.
Tõepoolest, ta oli meie puhtsüdamlikest teenijatest.
12:25 Ja nad tormasid ukse poole ja naine rebis selja tagant tema särki. Ja nad leidsid naise mehe ukse juurest.
Naine ütles: “Mis on tasu temale, kes soovis halba su perele, kui mitte, et pannakse vangi või valus kannatuslik kogemus?”
12:26 Ta ütles: “See oli naine, kes ahvatles mind eemale minu hingest”.
Ja tunnistaja naise perekonnast andis tunnistuse: “Juhul kui tema särk on rebenenud eest, siis on naine rääkinud tõtt ja mees on valetajatest,”
12:27 “ja juhul kui tema särk on rebenenud selja tagant, siis on naine valetanud ja mees on tõerääkijatest”.
12:28 Siis kui ta nägi, et ta särk oli rebenenud selja tagant, ütles ta: “Tõepoolest, see on teie naiste plaan. Tõepoolest, teie plaan on tohutu.”
12:29 “Joosep, jäta see kõrvale! Ja sina, naine – palu kinnikatmist oma süüdkandvale teole! Tõepoolest, olid eksijatest.”
12:30 Ja naised linnas rääkisid: “Kõrgeaulise naine proovib oma majapoissi võrgutada. Kahtlemata, armastus on tunginud temasse. Tõepoolest, näeme naist selges eksituses”.
12:31 Siis kui naine nende salasepitsusest kuulis, lasi ta nad kutsuda, valmistades neile pidusöögi ja andis igaühele neist noa ja ütles: “Tule välja nende ette!”
Ja kui nad teda nägid, nad imetlesid teda ja lõikusid oma käsi ja ütlesid: “Puhas on Jumal! See pole inimene – see pole muu kui väärikas võimu-täidesaatja!”
12:32 Naine ütles: “Siis see on tema, kelle pärast te mind süüdistasite. Ja tõesti, ma kahtlemata olin proovinud teda eemale ahvatleda tema hingest, seega ta jäi endale kindlaks. Ja tõesti, juhul kui ta ei tee, mida ma teda käsin, tõesti, ta kindlasti vangistatakse, ja tõesti, ta kindlasti on alandatutest”.
12:33 Ta ütles: “Minu ülalhoidja, vangla on mulle armsam kui see, millesse nad mind kutsuvad. Ja juhul kui sa ei pööra ära nende (n mitmus) plaane minult, võin ma nende poole kalduda ja saada teadmatusesolijatest”.
12:34 Seega tema ülalhoidja vastas talle, seega ta pööras nende (n mitmus) plaani temast ära.
Tõepoolest, ta on Kõikekuulev, Kõiketeadev.
12:35 Seejärel sai neile (m mitmus) selgeks – pärast seda, kui nad olid tunnusmärke näinud – tõesti, nad kindlasti panevad ta mõneks ajaks vanglasse.
12:36 Ja koos temaga sisenesid vanglasse kaks noort meest.
Üks neist ütles: “Tõepoolest, näen unes, et olen veini pressimas”.
Ja teine ütles: “Tõepoolest, näen unes, et olen oma kandmas pea kohal leiba, millest linnud söövad”.
“Teavita meid nende lõpptulemusest!
Tõepoolest, näeme, et oled heategijatest.”
12:37 Ta ütles: “Teile kummalegi ei tule toitu varustatamiseks, ilma et selle lõpptulemusest teid teavitan, enne kui see teile mõlemale saabub. See on sellest, mida mu ülalhoidja mulle õpetas.
Tõepoolest, olen hüljanud nende inimeste usutunnistuse, kes Jumalat usaldama ei hakka ja Järgneva suhtes on eitavad”
12:38 “Ja ma olen järginud minu isade Abrahami, Iisaku ja Jaakobi usutunnistust. See pole meile, et milleski Jumalale kompanjone seada. See on Jumala üleküllus meie ja inimkonna peal, aga enamus inimesi ei ole tänulikud.”
12:39 “Oo, mu kaks kaasvangi! Kas parem on mitmed ülalhoidjad või Jumal – üks, ülim?”
12:40 “Te teenite peale tema üksnes nimesid, mida nimetanud olete – teie ja teie isad – mille kohta Jumal pole volitust alla saatnud. Otsustusõigus on üksnes Jumalale. Ta on käskinud, et ärge teenige muud kui üksnes teda. See on õige doktriin, aga enamus inimesi ei tea.”
12:41 “Oo, mu kaks kaasvangi!
Mis puutub ühte teist – siis tema serveerib oma ülalhoidjale veini.
Ja mis puutub teise – siis tema pannakse teiba peale, nii et linnud tema peast söövad.
Asi, mille kohta arvamust otsite, on lõplikult otsustatud.”
12:42 Ja ta ütles temale, keda arvas pääsejaks neist kahest: “Maini mind oma ülalhoidja ees!”.
Siis saatan pani ta unustama mainimast tema ülalhoidjale, seega ta jäi mõneks aastaks vanglasse.
12:43 Ja valitseja ütles: "Tõepoolest, olen näinud unes seitset paksu veist, keda söövad seitse kõhna veist.
Samuti seitset rohelist viljapead ja tagapoolsemaid, mis kuivad.
Oo, mõjuvõimsad! Seletage mulle mu unenäod – juhul kui olete võimelised unenägusid tõlgendama!"
12:44 Nad ütlesid: “Segased unenäod”, ja: “Me pole sugugi unenägude lõpptulemustest teadlike hulgast”.
12:45 Ja see, kes neist kahest pääsenud oli ja pärast head elu veel mäletas, ütles: “Ma annan teile teada selle lõpptulemuse – seega läkitage mind!”.
12:46 "Joosep, oo, tõe mees! Selgita meile seitsme paksu veise kohta, keda söövad seitse kõhnat veist, ning seitsme rohelise viljapea kohta ja tagapoolsemate, mis kuivad – ehk lähen tagasi inimeste juurde, ehk nad saavad teada."
12:47 Ta ütles: “Külvake seitse aastat järjepidevalt, ja mida saagina korjate, siis jätke see oma viljapeadesse, välja arvatud vähene, millest sööte”.
12:48 “Seejärel tuleb pärast seda seitse rasket aastat, mis tarbivad ära selle, mille olite neile ette valmistanud, välja arvatud vähene, mille te kaitstuna hoiate.”
12:49 “Seejärel tuleb pärast seda aasta, mil inimestele külluslikult vihma antakse ja milles nad saavad pressida.”
12:50 Ja valitseja ütles: “Tooge ta minu juurde!”
Siis kui sõnumitooja tema juurde tuli, ütles ta: “Pöördu tagasi oma ülalhoidja juurde, siis küsi temalt, mis on seis seoses naistega, kes endi käsi lõikusid!
Tõepoolest, minu ülalhoidja on nende plaanidest kõiketeadev”.
12:51 Ta ütles: “Naised, mis oli teie olukord, mil Joosepit võrgutada püüdsite?”
Nad ütlesid: “Jumal hoidku! Me ei tea temast mitte midagi halba”.
Kõrgeaulise naine ütles: “Nüüd on tõde selgelt ilmnenud – mina proovisin teda võrgutada, ja tõepoolest, tema on tõerääkijatest”.
12:52 “See oli selleks, et ta teaks, et ma pole teda petnud varjatult, ja et
Jumal ei juhata petjate plaani.”
12:53 “Ja ma ei vabasta end süüst. Tõepoolest, hing käsib halvale, välja arvatud, kellest mu ülalhoidja hoolinud on.
Tõepoolest, minu ülalhoidja on kinnikatja, püsivalt hooliv.”
12:54 Ja valitseja ütles: “Tooge ta minu juurde, et võiksin ta enda hinge külge kinnitada!”
Siis kui ta temaga rääkinud oli, ütles ta: “Tõepoolest, oled täna meie ees kõrges staatuses ja usaldusväärne”.
12:55 Ta ütles: “Sea mind üle varakambri sel maal! Tõepoolest, olen hooliv hoidja, teadlik”.
12:56 Ja niimoodi seadsime me Joosepi maa peal sisse – ta paikneb seal, kus soovib. Me saadame meie armu alla, kellele soovime. Ja me ei lase raisku heategijate tasu.
12:57 Ja Järgneva tasu on parem neile, kes olid usaldama hakanud ja teadlikult ettevaatlikud olid.
12:58 Ja Joosepi vennad tulid. Siis nad sisenesid tema juurde, ja siis ta tundis nad ära ja nemad teda ära ei tundnud.
12:59 Ja kui ta neid nende toidumoonaga varustanud oli, ütles ta: “Tulge minu juurde teie vennaga teie isa juurest! Kas te ei näe, et annan täismõõdu ja olen parim võõrustajaist?”
12:60 “Siis juhul kui te ei ole minu juurde tulnud koos temaga, siis teile pole minu käest ainsatki mõõtu ja ärge lähenege mulle.”
12:61 Nad ütlesid: “Püüame tema isa veenda, et ta teda lubaks, ja tõepoolest, me tõesti oleme selle tegijad”.
12:62 Ja ta ütles oma teenijatele: “Pange nende kaubad nende sadulakottidesse, ehk nad tunnevad need ära, mil nad oma pere juurde tagasi pöörduvad – ehk nad tulevad tagasi”.
12:63 Ja kui nad oma isa juurde tagasi tulid, ütlesid nad: “Oo, meie isa! Meist hoitakse eemal mõõt, seega saada meie vend koos meiega, et mõõta saaksime! Ja tõepoolest, me oleme tema hoidjad”.
12:64 Ta ütles: “Kas usaldan teid temaga, kui mitte just nagu usaldasin teid tema vennaga enne seda? Seega Jumal on parim Järelevaataja. Ja ta on Kõige Hoolivam Hoolija”.
12:65 Ja kui nad avasid oma pagasi, leidsid nad nende kaubad neile tagastatuna.
Nad ütlesid: “Oo, meie isa, mida me otsime – see on meie kaubad meile tagastatuna! Me varustame oma pere toiduga ja valvame oma venda ja saame veel ühe kaameli mõõdu juurde. See on kerge mõõt.”
12:66 Ta ütles: "Ma ei saada teda teiega, kuni annate mulle pühaliku vande Jumala ees – tõesti, te kindlasti tulete minu juurde tagasi koos temaga, välja arvatud, et teid ümber piiratakse".
Siis kui nad olid andnud talle pühaliku vande, ütles ta: "Jumal on asjade korraldaja üle selle, mida me ütleme".
12:67 Ja ta ütles: “Oo, mu pojad! Ärge sisenege ühest väravast, aga sisenege erinevatest väravatest! Ja ma ei saa teid Jumala eest mitte millegagi kaitsta. Otsustusõigus kuulub üksnes Jumalale. Temale ma toetun.
Ja temale seega toetugu toetujad”.
12:68 Ja kui nad sisenesid sealt, kust nende isa neid käskinud oli, ei olnud see neile piisav Jumala vastu mitte milleski, välja arvatud Jaakobi hinge vajadus, mis lõpule viidi.
Ja tõepoolest, ta tõesti oli teadmise valdaja, millega teda õpetanud olime. Aga enamus inimesi ei tea.
12:69 Ja kui nad Joosepi juurde sisenesid, võttis ta oma venna enda juurde ja ütles: “Tõepoolest, olen su vend, seega ära kurvasta selle pärast, mida nad tegemas olid!”
12:70 Siis kui ta oli neid toidumoonaga varustanud, pani ta mõõdukausi oma venna sadulakotti, seejärel hüüdja hüüdis: “Oo, teie, karavanis! Tõepoolest, te olete tõesti vargad!”
12:71 Nad ütlesid neile lähenedes: “Mis see on, mis teil kadunud on?”
12:72 Nad ütlesid: “Meil on kadunud valitseja mõõdukauss. Ja temale, kes selle välja toob, antakse kaameli koormatäis. Ja mina olen selle eest tagatis”.
12:73 Nad ütlesid: “Jumala nimel – tõesti, te kahtlemata olete teadnud, et me pole tulnud maa peal kahju tekitama ega ole me vargad!”
12:74 Nad ütlesid: “Siis mis on selle tasu – juhul kui olete valetajad?”
12:75 Nad ütlesid: “Selle tasu on kes iganes, kelle pagasist see leitakse – tema ongi selle tasu. Niimoodi tasume meie ülekohtustele”.
12:76 Ja ta alustas nende kottidest enne oma venna kotti, seejärel tõi selle välja oma venna kotist.
Niimoodi olime me plaaninud Joosepile. Ta ei saanud oma venda valitseja doktriini piires võtta – välja arvatud, et Jumal soovib. Me tõstame järkudes, keda soovime.
Ja üle iga teadmise valdaja on kõiketeadev.
12:77 Nad ütlesid: “Juhul kui ta varastab – siis kahtlemata, tema vend oli varastanud juba varem”.
Seega Joosep varjas seda enda hinges ja ei avaldanud seda neile.
Ta ütles: “Teie olukord on halb”, ja: “Jumal on teadlik sellest, mida te kirjeldate”.
12:78 Nad ütlesid: “Oo, kõrgeauline! Tõepoolest, tal on väga vana isa, seega võta üks meist tema asemel. Tõepoolest, näeme, et oled heategijaist”.
12:79 Ta ütles: “Jumalalt otsitagu varjupaika, et võtame muu kui tema, kellega leidsime meie varustuse! Tõepoolest, siis oleksime tõesti ülekohtused”.
12:80 Siis kui nad tema suhtes meeleheitele olid viidud, eraldasid nad end privaatseks vestluseks.
Vanim neist ütles: “Kas te ei ole teadnud, et teie isa kahtlemata on võtnud teilt pühaliku vande Jumala ees ja et te olite ebaõnnestunud ka Joosepiga enne seda? Siis ma ei lahku kunagi sellelt maalt – kuni mu isa mulle loa annab või Jumal minu kasuks otsustab. Ja tema on parim otsustaja”.
12:81 “Pöörduge tagasi oma isa juurde, siis öelge: ‘Oo, meie isa! Tõepoolest, su poeg on varastanud. Ja me ei tunnista muud kui seda, mida teame, ja meil puudub kontroll varjuloleva üle.’”
12:82 “’Ja küsi selle asula inimestelt, kus me olime, ja karavanilt, milles tagasi tulime.
Ja tõepoolest, me tõesti oleme tõerääkijad’”.
12:83 Ta ütles: “Ei – teie hinged on teid sellesse olukorda ahvatlenud. Seega magus kannatlikkus – võib olla, et Jumal toob nad kõik mu juurde. Tõepoolest, ta on Kõiketeadev, Vääramatu Otsustaja”.
12:84 Ja ta pööras neist ära ja ütles: “Oo, minu kurbust Joosepi pärast!” ja tema silmad muutusid valgeks kurbusest, mida ta oli alla surumas.
12:85 Nad ütlesid: “Jumala nimel, sa ei lõpeta mitte kunagi Joosepit mainimast – kuni muutud seniilseks või oled hukkujate seast!”
12:86 Ta ütles: “Ma üksnes kurdan oma kurbust ja hingevalu Jumalale. Ja ma tean Jumalalt seda, mida teie ei tea”.
12:87 “Oo, mu pojad! Minge ja küsige Joosepi ning tema venna järele ja ärge kaotage lootust Jumala tröösti suhtes. Tõepoolest, mitte keegi ei kaota lootust Jumala tröösti suhtes, välja arvatud eitav rahvas.”
12:88 Siis kui nad tema juurde sisenesid, ütlesid nad: “Oo, kõrgeauline! Ebaõnn on puudutanud meid ja meie perekonda. Ja me oleme tulnud kehvade kaupadega – siis anna meile täis mõõt vilja ja tee meile heategevuslik annetus! Tõepoolest, Jumal tasub heategevuslikele.”
12:89 Ta ütles: “Kas te teate, mida olite teinud Joosepile ja tema vennale, mil olite teadmatusesolijad?”
12:90 Nad ütlesid: “Oled see tõesti sina, Joosep?”
Ta ütles: “Olen Joosep ja see on minu vend. Jumal kahtlemata on meid soosinud. Tõepoolest, kes iganes on teadlikult ettevaatlik ja kannatlik – siis tõepoolest, Jumal ei lase raisku heategijate tasu!”
12:91 Nad ütlesid: “Jumala nimel, tõesti, Jumal kahtlemata on su esiplaanile seadnud üle meie, ja tõesti, oleme olnud tõesti ülekohtused!”
12:92 Ta ütles: “Teie peal pole täna hukkamõistu. Jumal katab kinni teile. Ja ta on Kõige Hoolivam Hoolija”.
12:93 “Minge koos selle mu särgiga ja asetage see minu isa näole – tema nägemine taastub – ja tooge minu juurde kogu oma perekond!”
12:94 Ja mil karavan lahkus, ütles nende isa: “Tõepoolest, ma tõesti tunnen Joosepi lõhna – vaatamata sellele, et võite arvata, et ma seniilne olen”.
12:95 Nad ütlesid: “Jumala nimel – tõepoolest, oled tagasi oma vanas eksituses!”
12:96 Siis kui rõõmusõnumitekandja tuli, laotas ta selle ta näole ja ta hakkas jälle nägema.
Ta ütles: “Kas ei öelnud ma teile, et tõepoolest – ma tean Jumalalt seda, mida teie ei tea?”
12:97 Nad ütlesid: “Oo, meie isa! Palu meile kinnikatmist meie süüdkandvatele tegudele – tõepoolest, meie olime eksitusesolijad!”
12:98 Ta ütles: “Ma palun teile oma ülalhoidjalt kinnikatmist. Tõepoolest, ta on Kinnikatja, Püsivalt Hooliv”.
12:99 Siis kui nad Joosepi juurde sisenesid, võttis ta oma vanemad enda juurde ja ütles: “Sisenege Egiptusesse – juhul kui Jumal soovib – turvalisusesolijatena!”
12:100 Ja ta tõstis oma vanemad troonile ja nad (m mitmus) langesid maha temale allujatena.
Ja ta ütles: “Oo, mu isa! See on mu varasema nägemuse lõpptulemuseni jõudmine.
Kahtlemata, mu ülalhoidja on selle tõeks teinud.
Kahtlemata, ta on teinud mulle head, mil ta minu vanglast välja tõi ja teid kõrbest välja tõi, pärast seda, kui saatan oli õhutanud tüli minu ja mu vendade vahele.
Tõepoolest, mu ülalhoidja on vaevuhoomatav selles, mida ta soovib.
Tõepoolest, ta on Kõiketeadev, Vääramatu Otsustaja”.
12:101 “Minu ülalhoidja, kahtlemata – oled mulle natuke ülemvõimu andnud ja oled mulle natuke sündmuste lõpptulemusi õpetanud. Taevaste ja maa algataja – sina oled mu liitlane selles maailmas ja Järgnevas. Võta mind alistujana ja pane mind kokku korrasolevatega!”
12:102 See on varjulolevatest uudistest, mida me sulle ilmutame.
Ja sa ei olnud nende juures, mil nad oma juhtumi kokku leppisid ja salasepitsust tegemas olid.
12:103 Ja enamus inimesi – isegi kui innukas oled – ei ole usaldama-hakanutega.
12:104 Ja sa ei küsi neilt selle eest mitte mingit tasu. See on üksnes meeldetuletuseks kogu loodule.
12:105 Ja kui palju on tunnusmärke taevastes ja maal, millest nad mööduvad ja mille suhtes nad vastumeelsed on!
12:106 Ja enamus neist ei hakka Jumalat usaldama, kui mitte kompanjoniseadjatena.
12:107 Kas tunnevad nad end siis turvalisuses, et neile ei tule Jumala ümbritsev kannatuslik kogemus või et neile ei tule See Hetk ootamatult, mil nad ei taju?
12:108 Ütle: “See on minu tee. Ma kutsun Jumala juurde arusaamise kaudu – mina ja kes mulle järgnenud on.”
Ja: “Jumal on puhas. Ja mina pole kompanjoniseadjatest”.
12:109 Ja me ei läkitanud enne sind muidu kui mehi, kellele ilmutasime asulate rahvast.
Kas nad siis ei ole rännanud maa peal ega ole näinud, milline oli lõplik tulemus neile, kes enne neid?
Ja tõesti, Järgneva eluase on parem neile, kes olid teadlikult ettevaatlikud – kas te siis ei mõista!
12:110 Kuni mil sõnumitoojad olid meelt heitnud ja arvasid, et kahtlemata, neid on valetajateks peetud, tuli neile meie abi – siis päästeti, keda me soovime.
Ja meie jõulist survet pole võimalik kuritegelikest inimestest eemal hoida.
12:111 Tõesti, kahtlemata on olnud nende lugudes õppetund puhta mõistuse valdajatele.
See ei olnud jutustus, mida endale välja mõeldakse, aga kinnitus sellest, mis selle käte vahel, ja iga asja üksikasjalik eristamine ning juhatus ja arm rahvale, kes usaldama hakkavad.