Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
32:1 ALM.
32:2 Selle Seaduseraamatu järkjärguline allasaatmine – pole kahtlust selles – kogu loodu ülalhoidjalt.
32:3 Või kas nad ütlevad: “Ta on selle välja mõtelnud”?
Ei – see on tõde sinu ülalhoidjalt, et hoiataksid inimesi, kellele ainsatki hoiatajat enne sind tulnud polnud, et nad oleksid õigesti juhatatud.
Ei – see on tõde sinu ülalhoidjalt, et hoiataksid inimesi, kellele ainsatki hoiatajat enne sind tulnud polnud, et nad oleksid õigesti juhatatud.
32:4 Jumal on Tema, kes on loonud taevad ja maa ja kõik, mis nende vahel, kuue ajastuga, seejärel Ta võttis oma koha Troonil. Teile pole peale Tema ainsatki liitlast ega eestkostjat. Kas te siis ei võtaks kuulda!
32:5 Ta suunab olukorra taevast maale, seejärel see tõuseb Tema juurde päeval, mis võrdne tuhandega aastatest, mida loendate.
32:6 Selline on Varjulolevast ja Paljastatust Teadev, Tühistamatu, Püsivalt Hooliv,
32:7 kes on teinud heaks kõik asjad, mis Ta on loonud. Ja Ta alustas inimolendi loomise savist,
32:8 seejärel tegi tema seemne põlatud vedelikust,
32:9 seejärel kujundas teda ja hingas temasse oma Vaimust ja tegi teile kuulmise ja silmanägemise ja südamed. Vähe te tänate!
32:10 Ja nad ütlevad: “Mil oleme kadunud maa sisse, kas saame olema uues loomingus?”
Ei – nad on oma ülalhoidjaga kohtumise eitajad.
Ei – nad on oma ülalhoidjaga kohtumise eitajad.
32:11 Ütle: “Teid võtab võimu täidesaatja surma osas, kes on teile määratud, seejärel tuuakse teid tagasi teie ülalhoidja juurde”.
32:12 Ja juhul, kui sa näeksid, mil kurjategijad oma päid oma ülalhoidja ees norutavad: “Meie ülalhoidja, oleme nüüd näinud ja kuulnud, seega – saada meid tagasi, me hakkame kordaseadvaid tegusid tegema, tõepoolest, oleme nüüd veendunult kindlad!”
32:13 Ja oleks Me soovinud, Me andnuks igale hingele tema juhatuse, aga sõna Minult on siduv – Ma täidan põrgu džinnide ja inimestega üheskoos.
32:14 Seega maitske, kuna olite unustanud endi selle päeva kohtumise, tõepoolest, Me unustame teid! Ja maitske igaviku kannatuslikku kogemust oma tegemiste eest!
32:15 Üksnes need on usalduses, kes – mil neile Meie tunnustähtedega meelde tuletatakse – langevad allumisse ja toovad tunnustavalt esile oma ülalhoidja puhtust ning ei ole üleolevad.
32:16 Nende küljed hülgavad nende voodid, hüüdes oma ülalhoidjat hirmus ja lootuses. Ja millest Me neid varustame, nad kulutavad.
32:17 Ja mitte ükski hing ei tea, mis on neile varjul naudinguks silmadele, tasuna selle eest, mida nad teinud olid.
32:18 On siis tema, kes usaldusesolija, nagu tema, kes hoolimatult reetlik?
Nad ei ole võrdsed!
Nad ei ole võrdsed!
32:19 Mis puutub nendesse, kes usaldavad ja kordaseadvaid tegusid teevad – neile on aiad eluasemeks tervituskingitusena tehtu eest.
32:20 Ja mis puutub nendesse, kes hoolimatult reetlikud – nende eluase on tuli.
Iga kord, kui nad sellest väljuda soovivad, tuuakse nad sellesse tagasi ja neile öeldakse: “Maitske tule kannatuslikku kogemust, mida valeks olite pidanud!”
Iga kord, kui nad sellest väljuda soovivad, tuuakse nad sellesse tagasi ja neile öeldakse: “Maitske tule kannatuslikku kogemust, mida valeks olite pidanud!”
32:21 Ja Me paneme nad maitsma lähemat kannatuslikku kogemust enne suuremat kannatuslikku kogemust – et nad tagasi pööraksid.
32:22 Ja kes on ebaõiglasem temast, kellele meenutatakse tema ülalhoidja tunnustähti, seejärel pöörab neist ära?
Tõepoolest, Me oleme kurjategijate suhtes vastureaktsiooni rakendajad.
Tõepoolest, Me oleme kurjategijate suhtes vastureaktsiooni rakendajad.
32:23 Ja tõesti, Me kahtlemata andsime Moosesele Seaduseraamatu – seega ära ole kahtluses Temaga kohtumisest – ja tegime selle juhatuseks Iisraeli soole.
32:24 Ja Me määrasime nende sekka liidrid juhatama läbi Meie korralduse, mil nad kannatlikud olid. Ja nad olid Meie tunnustähtedes veendunult kindlad.
32:25 Tõepoolest, sinu ülalhoidja mõistab nende vahel kohut Ülestõusmispäeval selle suhtes, milles nad eristusid.
32:26 Kas see ei juhata neid, kui palju põlvkondi, kelle eluasemete vahel nad jalutavad, Me enne neid hävitanud olime?
Tõepoolest, selles on tunnustähed. Kas nad siis ei kuule!
Tõepoolest, selles on tunnustähed. Kas nad siis ei kuule!
32:27 Kas pole nad mõtisklenud, kuidas Me juhime vee viljatule maale, tuues seeläbi esile põllukultuurid, millest nende kariloomad ja nemad ise söömas on?
Kas nad siis ei näe!
Kas nad siis ei näe!
32:28 Ja nad ütlevad: “Millal on see otsustamine – juhul, kui peaksid olema tõene?”
32:29 Ütle: “Otsuse Päeval ei ole neil, kes olid olnud hoiatuse suhtes ükskõiksed, kasu nende usaldusesolemisest ega anta neile tähtajapikendust”.
32:30 Seega pööra neist ära ja oota!
Tõepoolest, nemad on ootamas.
Tõepoolest, nemad on ootamas.