18

Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
18:1 Tunnustus Jumalale, kes on oma teenijale alla saatnud Seaduseraamatu ega ole sellesse pannud vähimatki kõrvalekaldumist,
18:2 otsese, hoiatamaks Tema juurest lähtuva ränga jõulise surve eest ja andmaks rõõmusõnumeid usaldama-hakanutele, kes kordaseadvaid tegusid teevad, et neile saab olema suurepärane tasu,
18:3 jäädes sinna alatiseks.
18:4 Ja hoiatamaks neid, kes ütlevad: “Jumal on võtnud järglase”.
18:5 Neil pole selle kohta ainsatki teadmist, samuti polnud nende isadel. Tohutu on sõna, mis nende suudest väljumas. Nad räägivad üksnes valesid.
18:6 Siis sa ehk hävitad enda hinge, kurvastades nende jälgedes, juhul kui nad seda jutustust usaldama hakanud ei ole?
18:7 Tõepoolest, oleme teinud selle, mis maa peal, kaunistuseks sellele – et panna nad proovile, et milline neist on parim tegudes.
18:8 Ja tõepoolest, Me teeme selle, mis on selle peal, viljatuks pinnaseks.
18:9 Või kas oled sa mõelnud, et koopa kaaslased ja vastav kirjutis olid imeasi Meie tunnustähtede seas?
18:10 Mil noored võtsid pelgupaiga koopas ja ütlesid: “Meie ülalhoidja, anna meile armu endalt ja sea meile meie olukorras arukas tee!”
18:11 Seega Me katsime nende kõrvad koopas kinni paljudeks aastateks.
18:12 Seejärel tõstsime nad üles, et teaksime, milline kahest seltskonnast arvestab paremini, kauaks nad ajaliselt jäänud olid.
18:13 Me jutustame sulle nende juhtumi tões.
Tõepoolest, nad olid noored, kes olid oma ülalhoidjat usaldama hakanud, ja Me lisasime neile juhatust.
18:14 Ja Me tugevdasime neile nende südamed, mil nad end sirgu ajasid.
Seega nad ütlesid: “Meie ülalhoidja on taevaste ja maa ülalhoidja, mitte kunagi ei hakka me hüüdma Tema asemel ainsatki teenitavat. Tõesti, me kahtlemata oleme öelnud sel juhul hoolimatu vale”.
18:15 “Need meie inimesed on tõstnud teenitavateks teised Tema asemele. Miks nad selle kohta selget volitust ei too?”
Ja kes on ülekohtusem temast, kes endale Jumala kohta vale välja mõtles!
18:16 “Ja mil tõmbute eemale nendest ja sellest, mida nad Jumala asemel teenivad, siis otsige varjupaika koopas. Teie ülalhoidja laotab teile laiali oma armu ja seab teile teie olukorras soodsa korralduse!”
18:17 Ja sa näeksid päikest, mil see tõuseb, kaldumas nende koopast paremale, ja mil see loojub, möödumas neist vasakult, samas kui nemad ise on selle avauses.
See on Jumala tunnustähtedest.
Keda Jumal juhatab, siis tema on juhinduja.
Ja kellel Ta laseb eksitusse minna, siis temale ei leia sa kunagi juhatavat liitlast.
18:18 Ja sa arvad neid ärkvelolijateks, samas kui nad on magajad. Ja Me pöörame neid paremale poole ja vasakule poole. Ja nende koer on oma kahte esikäppa koopasuu juures välja sirutamas. Kui sa nendele peale satuksid, tõesti, sa pöörduksid ära neist põgenedes, ja tõesti, sa täituksid neist kabuhirmuga.
18:19 Ja seega Me äratasime nad üles, et nad üksteist endi seas küsitleksid.
Üks kõneleja nende seast ütles: “Kaua te viibisite?”
Nad ütlesid: “Viibisime päeva või osa päevast”.
Nad ütlesid: “Teie ülalhoidja teab kõige paremini, kaua te viibisite.
Saatke üks endi seast selle teie hõberahaga linna ja las ta vaatab, milline toit seal puhtaim on, ja las ta toob teile sealt varu. Ja las ta olla ettevaatlik ja kindlasti ärgu ta tehku kedagi teist teadlikuks!”
18:20 “Tõepoolest nad – juhul kui nad teie kohta teada saavad – viskavad teid kividega surnuks või pööravad teid tagasi oma usutunnistusele. Ja te ei saaks edukaks sel juhul mitte kunagi.”
18:21 "Ja seega Ta tegi meid neile teatavaks – et nad teaksid, et Jumala lubadus on tõde, ja et See Hetk, selles pole kahtlust."
Mil nad olid üksteisega oma olukorra üle vaielnud, ütlesid nad: "Ehitage nende auks ehitis!"
Nende ülalhoidja teab nendesse puutuvalt kõige paremini.
Need, kes nende olukorra asjus peale jäid, ütlesid: "Me seame nende auks allumiskoha!"
18:22 Nad ütlevad: “Kolm, neljas neist nende koer!” ja nad ütlevad: “Viis, kuues neist nende koer!”, oletades varjuloleva kohta.
Ja nad ütlevad: “Seitse, kaheksas neist nende koer!”
Ütle: “Minu ülalhoidja teab nende arvukust kõige paremini. Mitte keegi ei tea neid, välja arvatud mõned”.
Seega ära vaidle nende üle, välja arvatud ilmse argumendiga!
Ja ära küsi nende kohta arvamust mitte kelleltki neist!
18:23 Ja ära ütle mitte millegi kohta: “Tõepoolest, teen seda homme!”
18:24 Kui mitte, et soovib Jumal.
Ja pea meeles oma ülalhoidjat, mil unustad, ja ütle: “See võib olla, et minu ülalhoidja juhatab mind veatus otsustamises lähemale kui see!”
18:25 Ja nad viibisid oma koopas kolmsada aastat ja lisasid üheksa.
18:26 Ütle: “Jumal teab kõige paremini, kaua nad seal olid.”
Temale kuulub taevaste ja maa varjulolev.
Hakka seda nägema ja hakka kuulama!
Neile pole Tema kõrval ainsatki liitlast ja Ta ei sea oma korraldusse mitte kedagi kompanjoniks.
18:27 Ja loe ette, mida sulle sinu ülalhoidja seadusest ilmutatud on!
Pole kedagi, kes Tema sõnu muudaks, ja mitte kunagi ei leia sa Tema asemel ainsatki pelgupaika.
18:28 Ja ole enda hinges kannatlik koos nendega, kes hüüavad oma ülalhoidjat hommikuti ja õhtuti Tema heakskiitu otsides!
Ja ära lase oma silmadel neist üle vaadata, otsides selle maailma elu kaunistusi!
Ja ära kuuletu temale, kelle südame Me oleme teinud tähelepanematuks Meie meeldetuletuse suhtes ja kes on järgnenud oma tühisele ihale ja kelle olukord on ülemäärasuses!
18:29 Ja ütle: “Tõde on teie ülalhoidjalt. Seega, kes soovib, siis hakaku usaldama, ja kes soovib, siis eitagu!”
Tõepoolest, oleme ülekohtustele ette valmistanud tule, selle kardinad neid ümbritsemas. Ja juhul kui nad otsivad leevendust, antakse neile leevenduseks vett, mis justkui keev vask, põletades nägusid. Halb on jook ja halb on padi.
18:30 Tõepoolest, need, kes on usaldama hakanud ja kordaseadvaid tegusid teevad – Me tõepoolest ei lase raisku tema tasu, kes on parim tegevuse poolest.
18:31 Sellised, neile saavad olema Eedeni aiad, mille all on jõed voolamas. Nad on seal ehitud kullast käevõrudega ja neil on seljas riided kõige peenemast rohelisest siidist ja raskest brokaadist, lamades seal tõstetud diivaneil.
Suurepärane on tasu ja kaunis on tugipaik.
18:32 Ja esita neile näide kahest mehest. Me olime teinud ühele neist kaks viinamarjaaeda ja olime need ümbritsenud datlipalmipuudega ja olime nende vahele asetanud viljapõllu.
18:33 Mõlemad aiad andsid oma viljasaagi ja ei jätnud sellest mitte midagi puudu. Ja Me olime pannud nende vahele jõe voolama.
18:34 Ja talle oli viljasaak.
Seega ta ütles oma kaaslasele temaga vesteldes: “Olen varanduselt suurem sinust ja inimeste seas mõjuvõimsam”.
18:35 Ja ta läks oma aeda, olles ülekohtune enda hingele, ja ütles: “Ma ei arva, et see kunagi hääbub”.
18:36 “Ja ma ei arva, et See Hetk on tulemas. Ja tõesti, juhul kui mind tuuaksegi tagasi minu ülalhoidja juurde, tõesti, ma kindlasti leian endale isegi veel parema kui see.”
18:37 Tema kaaslane ütles talle temaga vesteldes: “Kas eitad Teda, kes on loonud su tolmust, seejärel vedeliku tilgast, seejärel su inimeseks kujundanud?”
18:38 “Aga mis puutub minusse – Ta on Jumal, minu ülalhoidja, ja ma ei sea oma ülalhoidjale mitte ainsatki kompanjoni.”
18:39 “Ja miks sa, mil olid oma aeda minemas, ei öelnud: ‘See on see, mida Jumal on soovinud’. Pole tugevust muud kui Jumalas. Juhul kui näed mind endast vähemana jõukuses ja lastes -”
18:40 “see võib olla, et minu ülalhoidja annab mulle parema kui sinu aed ja saadab selle peale mõõdetud löögi taevast, nii et see libedaks pinnaseks muutub”
18:41 “või saaks selle vesi vajunuks, siis ei suudaks sa seda mitte kunagi leida.”
18:42 Ja selle viljasaak sai ümbritsetud. Ja ta hakkas oma peopesi pöörama selle pärast, mida ta sinna oli kulutanud. Aga see oli laastatud.
Ja ta ütles: “Oleks, et ma poleks oma ülalhoidjale mitte kedagi kompanjoniks seadnud!”
18:43 Ja tal polnud ainsatki rühma, kes teda Jumala asemel aidanud oleks, ega saanud ta ennast ise aidata.
18:44 Sel hetkel kaitse kuulub Jumalale – Tõele! Tema on parim tasus ja parim lõpptulemuses.
18:45 Ja esita neile näide elust maal: nagu vesi, mille Me taevast alla saadame, seejärel seguneb sellega maa taimestik, seejärel muutub see kuivadeks kõrteks, mida tuuled laiali pillutavad.
Ja Jumal on võimeline kõikideks asjadeks.
18:46 Jõukus ja pojad on selle maailma elu kaunistused. Aga püsivad kordaseadvad teod on paremad sinu ülalhoidja juures tasuna ja paremad lootusena.
18:47 Ja päeval, mil Me mäed liikuma paneme ja sa näed maad tasandatuna ja Me nad kokku kogume, nii et Me ei jäta neist mitte kedagi maha,
18:48 ja nad seatakse sinu ülalhoidja ette ridadena: “Tõesti, te kahtlemata olete Meie juurde tulnud just nagu Me teid esimesel korral loonud olime. Ometi te olite väitnud, et teile ei saa mitte kunagi olema kokkulepitud kohtumist!”
18:49 Ja Seaduseraamat tuuakse esile ja sa näed kurjategijad murelikena sellepärast, mis selles on.
Ja nad ütlevad: “Häda meile! Mis Seaduseraamat see on, see ei jäta välja ei väikest ega suurt, vaid on kõik arvesse võtnud!”
Ja nad leiavad esitletuna kõik, mida nad teinud olid.
Ja sinu ülalhoidja ei tee ülekohut mitte kellelegi.
18:50 Ja mil Me võimu täidesaatjatele ütlesime: “Alluge Aadamale!”, siis nad allusid. Välja arvatud Iblis - ta oli džinnidest ja ta eemaldus kuulekusest oma ülalhoidja käsule.
Kas võtate teda ja tema järglasi liitlasteks Minu asemel, samas kui nad on teile vaenlased?
Kui halb on vahetus ülekohtustele!
18:51 Ma ei olnud teinud neid tunnistajateks taevaste ja maa loomisele ega nende endi hingede loomisele.
Ja Ma ei olnud eksitajate abiks võtja.
18:52 Ja päeval, mil Ta ütleb: “Hüüdke Mu kompanjone, keda te väitsite!”
Siis nad hüüavad neid, aga need ei vasta neile.
Ja Me teeme nende vahele hävingukoha.
18:53 Ja kurjategijad näevad Tuld ja mõistavad, et nad on sellesse langemas. Ja nad ei leia sellest ainsatki pääseteed.
18:54 Ja tõesti, Me kahtlemata oleme esitanud selles Etteloetavas (al qur’ān) inimestele kõikidest näidetest. Ja inimene on kõige vastanduvam vaidluses.
18:55 Ja mis takistas inimesi, et usaldama hakata ja oma ülalhoidjalt andestust küsida, mil neile juhatus tuli, kui mitte, et tulgu neile varasemate toimimisviis, või et tulgu neile kannatuslik kogemus silmast silma.
18:56 Ja Me saadame sõnumitoojaid üksnes rõõmusõnumitekandjate ja hoiatajatena. Ja need, kes eitasid, vaidlevad tühisuses, et seeläbi tõde kummutada, ja võtavad pilkeks Mu tunnustähti ja seda, mille suhtes neid hoiatatakse.
18:57 Ja kes on ülekohtusem temast, kellele tuletati meelde tema ülalhoidja tunnustähtedega, seega pööras sellest ära ja unustas, mida tema käed ette olid saatnud!
Tõepoolest, Me oleme asetanud nende südametele katted, et nad seda ei mõistaks, ja kurtuse nende kõrvadesse.
Ja juhul kui kutsud neid juhatusele, siis nad ei juhindu mitte kunagi.
18:58 Aga sinu ülalhoidja on Kõige Andestavam, Armu Valdaja.
Oleks Ta neid vastutusele võtmas selle eest, mida nad on välja teeninud – Ta kiirendaks neile kannatuslikku kogemust.
Ei – neile on üks kokkulepitud kohtumine, millest nad ei leia ainsatki pelgupaika.
18:59 Ja need asulad – Me hävitasime need, mil need olid ülekohut tegemas, ja Me olime seadnud nende hävitamisele ettemääratud tähtaja.
18:60 Ja mil Mooses ütles oma noorele mehele: “Ma ei peatu enne, kui jõuan kahe mere kokkupuutekohani, isegi kui kulutan selleks pika aja”.
18:61 Seejärel, mil nad nende kokkupuutekohani jõudsid, nad unustasid oma kala ja see leidis oma tee merre mööda voolu.
18:62 Ja mil nad olid edasi läinud, ütles ta oma noorele mehele: “Too meile meie lõuna! Tõesti, Me kahtlemata oleme kohanud sellel meie teekonnal palju vaeva”.
18:63 Ta ütles: “Oled sa mõtisklenud, kui me kivi juures peatusime, siis tõepoolest, ma unustasin kala, ja mind ei pannud seda unustama keegi muu kui saatan, et seda meeles pidada. Ja see leidis imepäraselt oma tee merre.”
18:64 Ta ütles: “See on see, mida me otsimas olime!”
Nii et nad pöördusid tagasi, järgides oma jalajälgi.
18:65 Seejärel leidsid nad teenija Meie teenijate seast, kellele olime andnud armu Meilt ja õpetanud teadmisi Meilt.
18:66 Mooses ütles talle: “Kas võin sulle järgneda, et õpetaksid mulle midagi sellest, mida on sinule õpetatud veatust otsustamisest?”
18:67 Ta ütles: “Tõepoolest, sa ei suuda minuga kannatlik olla”.
18:68 “Ja kuidas saaksidki sa olla kannatlik selle suhtes, mida sa pole teadmistega hõlmanud?”
18:69 Ta ütles: “Sa leiad mu – juhul kui Jumal nii soovib – kannatlikuna ja ma ei ole sulle allumatu mitte üheski olukorras”.
18:70 Ta ütles: “Siis juhul kui peaksid mulle järgnema, siis ära küsi minult mitte ühegi asja kohta, kuni ma ise sulle sellest meeldetuletuse toon!”
18:71 Seega nad (duaalne) asusid teele. Ja mil nad ühe paadi pardale astusid, tegi ta sellesse augu.
Ta ütles: “Kas tegid sellesse augu, et uputada selle rahvas?
Tõesti, sa kahtlemata oled tulnud millegi kohutavaga!”
18:72 Ta ütles: “Kas ma ei öelnud: ‘Tõepoolest, sa ei suuda minuga kannatlik olla’?”
18:73 Ta ütles: “Ära võta mind vastutusele selle eest, mida unustasin, ega ära koorma mind mu olukorras raskustega!”
18:74 Seega nad asusid teele, kuni kohates üht poissi, ta tappis ta.
Ta ütles: “Kas oled tapnud süütu hinge muu kui hinge eest?
Tõesti, sa kahtlemata oled tulnud millegi taunitavaga!”
18:75 Ta ütles: “Kas ma ei öelnud sulle: ‘Tõepoolest, sa ei suuda minuga kannatlik olla’?”
18:76 Ta ütles: “Juhul kui küsin sinult millegi kohta pärast seda, siis ära hoia mind oma seltskonnas! Sul kahtlemata on siis minu suhtes piisav põhjendus”.
18:77 Seega nad asusid teele, kuni jõudes ühe asula rahvani, palusid nad selle rahvalt toitu, aga need keeldusid neid võõrustamast. Seejärel leidsid nad selles ühe kokkuvarisemise äärel oleva seina, seega ta seadis selle korda.
Ta ütles: “Oleksid sa soovinud, sa võinuks selle eest tasu küsida”.
18:78 Ta ütles: “See on sinu ja minu lahkuminek. Annan sulle teada selle lõpptulemuse, millega sa kannatlik ei suutnud olla”.
18:79 “Mis puutub paati – see kuulus puudustkannatajatele, kes merel töötasid, ja ma soovisin selle rikkuda, sest tulemas oli valitseja, kes iga paadi jõuga võtab.”
18:80 “Ja mis puutub poissi – tema vanemad olid usaldama-hakanud ja me olime kaalutletud kartuses, et ta rõhub neid oma ülemäärasuse ja eitamisega.”
18:81 “Ja me võtsime nõuks, et nende ülalhoidja annaks neile vahetuseks parema kui tema puhtuses ja lähema hoolimises.”
18:82 “Ja mis puutub seina – see kuulus kahele isatule poisile selles linnas ja selle all oli neile varandus. Ja nende isa oli õiglane, seega sinu ülalhoidja soovis, et nad jõuaksid täisikka ja tooksid esile oma varanduse armuna sinu ülalhoidjalt.
Ja ma ei teinud seda enda algatusel.
See on selle lõpptulemus, millega sa kannatlik ei suutnud olla.”
18:83 Ja nad küsivad sinult Dhul-Qarnaini kohta.
Ütle: “Loen teile ette meeldetuletuse temast:”
18:84 Tõepoolest, olime ta maa peal sisse seadnud ja olime andnud talle vahendid kõigeks.
18:85 Siis ta järgnes vahenditele.
18:86 Olles välja jõudnud päikese loojanguni, leidis ta selle loojumas tumedasse allikasse ja leidis selle lähedusest inimesed.
Me ütlesime: “Oo, Dhul-Qarnain! Kas et paneksid nad kannatuslikku kogemusse või et neis head võtaksid!”
18:87 Ta ütles: “Mis puutub temasse, kes teeb ülekohut – tema paneme Me kannatuslikku kogemusse, seejärel tuuakse ta tagasi tema ülalhoidja juurde, kes paneb ta kogema kõige põlastusväärsemat kannatuslikku kogemust”.
18:88 “Ja mis puutub temasse, kes on usaldama hakanud ja kordaseadvaid tegusid teeb – temale on tasu headuses. Ja me räägime talle oma korraldustest kergusega.”
18:89 Seejärel ta järgnes vahenditele.
18:90 Olles välja jõudnud päikese tõusuni, leidis ta selle tõusmas inimeste kohale, kellele Me polnud teinud selle vastu ainsatki kaitset.
18:91 Nagu see! Ja kahtlemata, Me olime ümbritsenud selle, mis tema juures teadmisest.
18:92 Seejärel ta järgnes vahenditele.
18:93 Olles välja jõudnud kahe barjääri vahele, leidis ta nende kõrvalt inimesed, kes vaevu kõnet mõistsid,
18:94 nad ütlesid: “Oo, Dhul-Qarnain! Tõepoolest, Ya´juj ja Ma´juj on kahjutekitajad maa peal, seega kas võiksime sulle väärilise tasu määrata, et teeksid meie ja nende vahele barjääri?”
18:95 Ta ütles: “See, millesse minu ülalhoidja mind on sisse seadnud, on parem. Seega te aitate mind jõuga – ma teen teie ja nende vahele tammi.”
18:96 “Andke mulle rauamaaki!”
Olles tasandanud selle kahe avause vahel, ütles ta: “Puhuge!”
Olles teinud tule, ütles ta: “Tooge mulle sulavaske sinna valamiseks!”
18:97 Siis nad ei olnud suutelised, et sellest üle ronida, ega olnud suutelised sellest läbi kaevama.
18:98 Ta ütles: “See on arm minu ülalhoidjalt. Aga mil minu ülalhoidja lubadus saabub, teeb Ta selle maatasa. Ja minu ülalhoidja lubadus on tõde”.
18:99 Ja Me jätsime osa neist - päeval, mil osa sees lainetab - ja puhuti sarve, seega Me kogusime nad kõik kokku.
18:100 Ja Me teeme põrgu sel päeval selgelt nähtavaks eitajatele,
18:101 neile, kelle silmad olid kaetud Minu meeldetuletusest ega olnud suutelised kuulma.
18:102 Kas seega need, kes eitasid, arvasid, et nad võtavad endale liitlasteks Minu teenijaid Minu asemele?
Tõepoolest, me valmistasime ette põrgu eitajatele tervituskingitusena.
18:103 Ütle: “Kas peaksime teid teavitama suurimatest kaotajatest tegude tulemustes?”
18:104 “Need, kelle pingutused selles maises elus on eksituses, samal ajal, kui nad arvavad, et nad kordaseadvaid tegusid teevad.”
18:105 Sellised on need, kes eitasid oma ülalhoidja tunnustähti ja Temaga kohtumist. Nende tegemised on tühisuses ja Me ei sea neile Ülestõusmispäeval vähimatki kaalu.
18:106 See on nende tasu – põrgu – sest nad eitasid ja naeruvääristasid Meie tunnustähti ja sõnumitoojaid.
18:107 Tõepoolest, need, kes on usaldama hakanud ja kordaseadvaid tegusid teevad – neile on Paradiisiaiad tervituskingituseks,
18:108 jäädes sinna alatiseks, tahtmata sealt lahkuda.
18:109 Ütle: “Juhul kui meri oleks tint minu ülalhoidja sõnadele – tõesti, meri saaks enne otsa kui minu ülalhoidja sõnad otsa lõppeksid”.
Isegi kui tuleksime selle sarnasega täienduseks.
18:110 Ütle: “Olen üksnes surelik, nagu teie. Mulle ilmutatakse, et teie teenitav on üks teenitav. Ja kes ootab oma ülalhoidjaga kohtumist – tegutsegu õiglaselt ja ärgu seadku oma ülalhoidja teenistuses kompanjonlust mitte kellelegi!”