32

        

32

        
Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
32:1 ALM.
32:2 Seaduseraamatu järkjärguline allasaatmine – pole kahtlust selles – kogu loodu ülalhoidjalt.
32:3 Või kas nad ütlevad: "Ta on selle endale välja mõtelnud"?
Ei – see on tõde sinu ülalhoidjalt, et hoiataksid inimesi, kellele ainsatki hoiatajat enne sind tulnud polnud – ehk nad juhinduvad.
32:4 Jumal, kes lõi taevad ja maa ning kõik, mis nende vahel, kuue ajastuga, seejärel võttis enda koha Troonil.
Teile pole altpoolt teda ainsatki lähedast ega eestkostjat. Kas te siis ei meenuta?
32:5 Ta suunab korralduse taevast maale, seejärel see tõuseb tema juurde päeval, mille mõõt on tuhat aastat sellest, mida te loendate.
32:6 Selline on Varjuloleva ja Paljastatu Teadja, Tühistamatu, Püsivalt Hooliv,
32:7 kes on teinud heaks iga asja, mille ta loonud on.
Ja ta alustas inimese loomist savist,
32:8 seejärel tegi tema järelsoo põlatud vedelikust,
32:9 seejärel tegi ta täiuslikuks ja puhus temasse enda vaimust.
Ja ta tegi teile kuulmise ja nägemise ja südamed.
Vähe te olete tänulikud!
32:10 Ja nad ütlesid: "Kas mil oleme kadunud maa sisse, kas tõepoolest, me tõesti oleme uues loomingus?"
Ei – nad on endi ülalhoidjaga kohtumise eitajad.
32:11 Ütle: "Teid võtab surma võimu-täidesaatja, kelle hoole alla teid on antud, seejärel tuuakse teid tagasi teie ülalhoidja juurde".
32:12 Ja oleksid sa nägemas, mil kurjategijad endi päid endi ülalhoidja ees norutavad: "Meie ülalhoidja, oleme näinud ja oleme kuulnud, seega saada meid tagasi, me tegutseme laitmatult. Tõepoolest, me oleme veendumuseni-jõudnud!"
32:13 Ja oleks me soovimas, tõesti, me annaksime igale hingele tema juhatuse, aga sõna minult on siduvaks muutunud – tõesti, ma kindlasti täidan põrgu džinnide ja inimestega üheskoos.
32:14 Seega maitske selle eest, et unustasite selle teie päeva kohtumise!
Tõepoolest, meie unustasime teid.
Ja maitske püsivat kannatuslikku kogemust selle eest, mida tegemas olite!
32:15 Üksnes need hakkavad meie tunnusmärke usaldama, kes – mil neile nendega meelde tuletatakse – langevad allujatena ja toovad tunnustavalt esile endi ülalhoidja puhtust ja ei pea end suureks.
32:16 Nende küljed hülgavad nende voodid, hüüdes endi ülalhoidjat kartuses ja lootuses.
Ja millega me neid varustanud oleme, sellest nad kulutavad.
32:17 Seega ükski hing ei tea, mis on neile varjule pandud silmade naudingust, tasuna selle eest, mida nad tegemas olid.
32:18 Kas siis tema, kes on usaldama-hakanu, on nagu tema, kes on kuulekusest eemalduja?
Nad ei saa võrdseks!
32:19 Mis puutub nendesse, kes usaldama hakkasid ja laitmatult tegutsesid, siis neile on aiad eluasemeks tervituskingitusena selle eest, mida nad tegemas olid.
32:20 Ja mis puutub nendesse, kes kuulekusest eemaldusid, siis nende eluase on tuli.
Iga kord, kui nad sellest väljuda soovivad, tuuakse nad sellesse tagasi ja neile öeldakse: "Maitske tule kannatuslikku kogemust, mida olite valeks pidamas!"
32:21 Ja tõesti, me kindlasti laseme neil maitsta lähimat kannatuslikku kogemust enne suurimat kannatuslikku kogemust – ehk nad tulevad tagasi.
32:22 Ja kes on ülekohtusem temast, kellele tuletati meelde tema ülalhoidja tunnusmärkidega, seejärel pööras ära nendest!
Tõepoolest, me oleme kurjategijate suhtes vastureaktsiooni rakendajad.
32:23 Ja tõesti, me kahtlemata oleme andnud Moosesele Seaduseraamatu – seega ära ole kahtluses temaga kohtumisest – ja oleme teinud selle juhatuseks Iisraeli soole.
32:24 Ja me tegime nende seast suunanäitajaid, kes olid meie korraldusega juhatamas, mil nad kannatlikud olid ja meie tunnusmärkides veendumas olid.
32:25 Tõepoolest, sinu ülalhoidja – ta eraldab nad üksteisest Ülestõusmispäeval selles, milles nad erimeelsusel olid.
32:26 Ja kas see ei ole neid juhatanud, kui palju põlvkondi me enne neid hävitanud oleme, kelle eluasemeis nad kõnnivad?
Tõepoolest, selles tõesti on tunnusmärgid. Kas nad siis ei kuule?
32:27 Ja kas pole nad mõtisklenud, et me juhime vee viljatule maale, siis toome sellega esile põllukultuurid, millest söövad nende kariloomad ja nende hinged?
Kas nad siis ei näe?
32:28 Ja nad ütlevad: "Millal on see otsustamine – juhul kui olete tõerääkijad?"
32:29 Ütle: "Otsuse Päeval ei too kasu neile, kes eitasid, nende usaldamahakkamine. Ja neile ei anta tähtajapikendust."
32:30 Seega pööra neist ära ja oota!
Tõepoolest, nemad on ootajad.