75

Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel.
75:1 Ma vannun Ülestõusmispäeva nimel
75:2 ja Ma vannun iseennast süüdistava hinge nimel!
75:3 Kas inimene arvab, et Me ei kogu kokku tema luid?
75:4 Tõepoolest, Me oleme võimelised kujundama tema sõrmeotsi.
75:5 Ei – inimene kavatseb jätkata end vaoshoidmata,
75:6 ta küsib: “Millal on Ülestõusmispäev?”
75:7 Siis, kui nägemine on pimestatud
75:8 ja kuu on varjutatud
75:9 ja päike ja kuu on ühendatud,
75:10 sel päeval inimene ütleb: “Kuhu on põgeneda?”
75:11 Ei, tõepoolest! Pole varjupaika.
75:12 Sinu isanda juurde on sihtpunkt sel päeval.
75:13 Inimesele antakse teada sel päeval, mida ta ette on saatnud ja mida viivitanud.
75:14 Ei – inimene on iseenda hinge suhtes läbinägev,
75:15 kuigi ta toob esile oma vabandused.
75:16 Ära liiguta sellega oma keelt, et kiirustada sellega!
75:17 Tõepoolest, Meie peal on selle kokku kogumine ja ettelugemine.
75:18 Ja mil Me seda ette loeme, järgi etteloetavat,
75:19 seejärel, tõepoolest, on Meie peal selle selgitamine.
75:20 Ei, tõepoolest!
Ei – te armastate põgusat elu
75:21 ja jätate hooletusse Järgneva.
75:22 Näod sel päeval on kiirgavalt
75:23 oma isanda poole vaatamas
75:24 ja näod sel päeval on kulmu kortsutades
75:25 mõtlemas, et selgamurdev saatuselöök on nende peal.
75:26 Ei, tõepoolest! Mil see jõuab kraekondini
75:27 ja öeldakse: “Kes on tervendaja?”
75:28 Ja ta teab, et see on lahkumine,
75:29 ja jalg on väändunud ümber teise jala.
75:30 Sinu isanda juurde sel päeval on minek.
75:31 Siis ta ei võtnud tõsiselt ega täitnud kohustust,
75:32 vaid pidas valeks ja pööras ära.
75:33 Seejärel läks oma inimeste juurde ülbelt.
75:34 Lähemal sulle ja lähemal!
75:35 Seejärel lähemal sulle ja lähemal!
75:36 Kas inimene arvab, et ta on jäetud ilma eesmärgita?
75:37 Kas polnud ta tilk väljapaisatud seemnevedelikku,
75:38 seejärel embrüo?
Ja Ta on loonud ja on kujundanud
75:39 ja on teinud temast kaks paarilist – isase ja emase.
75:40 Kas pole Ta võimeline andma elu surnutele?!