Laias laastus on kaks lähenemisteed, kuidas Koraaniga tutvuda.
Üks on hakata Koraani lihtsalt lugema.
Teine lähenemine on, et Koraani mõistmiseks on vaja täiendavalt inimeste poolt kirjutatud raamatuid seda lahti seletama ja tõlgendama. Sellisel lähenemisel põhineb kogu peavoolu islam nagu näiteks sunniitlus, šiitlus jm, millede doktriinid põhinevad: Koraan + mitusada aastat peale prohvet Muhamedi surma kirjutatud raamatud nimega haditid, mis on lood Muhamedi elust, mis väidetavate pealtnägijate poolt jutustatud, seejärel põlvkondade viisi suulise pärimusena levinud ja seejärel ka kirja pandud.

Seega on ka Koraani tõlkimisele samamoodi kaks lähenemisteed, mis põhinevad samadel ülalmainitud põhimõtetel.
Enne käesolevat Koraani tõlget oli eesti keeles ilmunud vaid üks tõlge: H. Udam, mis lähtus sellest teisest lähenemisest. Tulemuseks on, et kuna Koraani sõnu mõtestatakse lahti haditi lugude “valgusel”, siis selline tõlge moodustab sümbioosi neist mõlemast.
Käesolev Koraani tõlge lähtub mõistmisest, et kuna Koraan on Jumalalt, siis on see iseeneses täiuslik, seda kinnitab ka Koraan.
Käesolev tõlge on eriline veel ka selle poolest, et paljudele võtmesõnadele on leitud eestikeelsed tähendused seeläbi, et on läbi vaadatud kõik selle sõna esinemiskohad raamatus ja seejärel on valitud sõna võimalikest tähendustest selline tähendus, mis sobib selle sõna kõikidesse esinemise kohtadesse ja seejärel ongi seda sama tähendust kasutatud sõna kõikides esinemise kohtades.
Enamus tõlgetega sellist tööd ette võetud ei ole ja tõlge põhineb sõnade reaalsete tähenduste asemel hoopiski (rõhutan!:) traditsiooniliselt välja kujunenud tõlgendustel. Seetõttu leiab sellistes tõlgetes samu sõnu erinevates kohtades täiesti eritähenduslikult tõlgituna, leidub ka terveid lauseid, kus kõigile võtmesõnadele on antud erinevad tähendused kui mujal – et jätta mulje, et haditist tulenev nt paganlik usurituaal on olemas ka Koraanis, jms.

Sellised põhimõttelised erinevused tõlkimisel annavad üsna erinevad tulemused.

Alljärgnevalt mõned salmid kaalutlemiseks nendele, kes arvavad, et Koraani tuleks mõista haditi jutukeste “valguses” e nii nagu seda teeb peavoolu islam:

Ja inimestest on tema, kes soetab eksitava jutustuse, et ta võiks olla juhitud eemale Jumala teelt ilma teadmisteta ning selle naeruväärseks teha. Sellistel on alandav karistus.
(31:6)

Ja mõned neist moonutavad seadust oma keeltega, et võiksite arvata, et see on seadusest, samas kui see ei ole seadusest.
Ja nad ütlevad: “See on Jumalalt”, aga see ei ole Jumalalt.
Ja nad omistavad Jumalale valet. Ja nad teavad.
(3:78)

Ja sedasi Me määrame igale prohvetile vaenlase – saatanad inimestest ning džinnidest – inspireerima üksteist ilustatud sõnadega läbi pettuse. Ja oleks sinu isand soovinud, nad poleks seda teinud. Nii et eira neid ning nende väljamõeldisi.
See on nii, et nende südamed, kes pärastisse ellu ei usu, võiksid selle poole kalduda ning sellega rahul olla, ja et nad võiksid saavutada seda, mida nad saavutavad.
On see muu kui Jumal, keda peaksin otsima kohut mõistma? Ja Tema see on, kes saatis alla teile seaduse, mis kategoriseeritud ning detailideni lahti seletatud. Ja need, kellele Me oleme andnud seaduse, teavad, et see on alla saadetud sinu isandalt tões. Nii et ära ole nendest, kes kahtlevad.
(6:112-6:114)

Need on Jumala tunnustähed, Me loeme neid sulle ette tões.
Siis millisesse jutustusse peale Jumala ning Tema tunnustähtede nad usuvad?
(45:6)

Ja siis kui Me seda ette loeme, järgi ette loetavat, seejärel on Meie peal selle selgitamine.
(75:18-19)

Eessõna II
Värske täiendus 2022a. Tegemist siis algselt ühe sotsiaalmeedia postitusega, mis avab eelpool toodut natuke teistest külgedest. (nb, ka Koraan ise kasutab läbivalt sama metoodikat – avab samu asju mitmete erinevate nurkade alt, et vältida mitmetimõistmisi ja et paremini kohale jõuda!)

Koraan on raamat, mis sisaldab endas kõiki eluseadusi, elus kehtivaid põhjus-tagajärg-seoseid, elutarkust. Koraan ütleb, et see on Jumalalt; ja et see on puhas tõde, kuhu vale ei saa siseneda, sest see on Jumala poolt kaitstud.
Siinjuures tuleb aga kohe ära mainida, et inimesed aga on ekslikud ja seega on ka kõik tõlked rohkemal või vähemal määral vigased. Olen kokku puutunud paljude erinevate Koraani ingliskeelsete tõlgetega ja näen, et väga paljusid sõnu tõlgitakse erinevates tõlgetes erinevalt. Paremates tõlgetes kasutatakse meetodit, et vaadatakse läbi konkreetse sõna kõik esinemiskohad raamatus ja tõlgitakse sellele sõnale võimalikest tähendustest selline tähendus, mis sobib igasse sõna esinemise kohta. Ühesõnaga tõlgitakse süsteemselt. Selliseid tõlkeid on aga vaid üksikuid. Tavalistes tõlgetes võib sama sõna leida erinevates kohtades täiesti eritähenduslikuks tõlgituna. (!) Leidub ka selliseid näiteid, kus terved laused koosnevad sõnadest selliste tähendustega, milliseid neile sõnadele pole mitte kusagil mujal tekstis antud. (!!) Minule teadaolevalt on kõik levinumad Koraani tõlked, olgu nad siis sunniitlikud või šiiitlikud (kokku hinnanguliselt 98% nendest, kes end moslemiteks nimetavad, pärinevad nendest kahest sektist) t ä i s selliseid näiteid. See tuleneb sellest, et kummalgi sektil on oma riiulitäied raamatuid (sealjuures teineteisele osaliselt vastanduvaid – sellest tingituna ongi ju ka erinevad sektid üldse tekkinud!). Ja need raamatute virnad, nende väitel, on eluliselt olulised selleks, et Koraani õigesti mõista. Samas on näha, et selleks, et õigustada oma koraanivälist kirjandust ja sealt pärinevaid usukombeid, tuleb neil Koraanis samu sõnu erinevates kohtades eritähenduslikuks tõlkida. Kõrvaltvaatajana on lihtne märgata, et tegelikkuses tuleb nende mõlema sekti doktriin hoopiski nendest hilisematest raamatutest, ja sealjuures püütakse siis seda õpetust projetseerida Koraanile. Aga seda ei ole lihtne teha, selle jaoks on vaja samu sõnu erinevates kohtades erinevalt tõlkida. Tänapäeval arvutite ajastul on sellised vead kerged välja tulema tõlkijate käte läbi, kes traditsiooniliselt väljakujunenud dogmades kinni ei ole. Seega on viimastel aastatel islamis toimumas vaikne revolutsioon tõele lähenemises ja teadmiste kasvus. Tõlgete puhastamisel vigadest on islami doktriinist vähehaaval kadumas kõik see, mis islami peale vaadates vale on tundunud. Tegelikkuses ei ole ei burkasid, ei amputeerimisi, ei kivikuubiku poole palvetamist ja kindlasti mitte sharia seadusi, mis on ilmselgelt pea igas punktis ristivastupidine nii tervele mõistusele kui sellele, millisele ühiskondliku elu korraldusele kutsub üles Koraan.
Samas ma näen, et seda sõnadele õigete tähenduste leidmise tööd on vaja veel edasi teha, sest endiselt on tekstis kohti, mis ei tule loogiliseks kokku. Ja esineb ka pisemaid vasturääkivusi, samas Koraan ütleb, et selles ei ole vasturääkivusi. Samuti olen jõudnud äratundmisele, et ka kõige paremates tõlgetes on endiselt veel kohti, mis tegelikkuses ei näi vastavat eluseadustele.
Käesolev Koraani tõlge on niivõrd palju puhastatud kui see praeguseks võimalik on olnud. See on pikaajalise protsessi tulemus – esmane tõlge ilmus siin lehel juba 2016. aastal ja pärast seda olen tegelenud pea igapäevaselt tõlke parendamisega. Tahan ka ära mainida, et see töö on äärmiselt arendav olnud ja olen väga tänulik, et mul on olnud võimalus sellisel viisil Jumala tööd teha. Saan kinnitada, et selle töö käigus olen õppinud tundma Jumalat. See raamat on justkui sütik dialoogi tekkeks inimese ja Jumala vahel, sest paneb inimese küsima – no neid, kes otsivad vastuseid. Jumal suhtleb inimestega erinevatel viisidel iga päev ja päev läbi, oleks vaid märkajaid ja mõistjaid. Vastake siis Jumalale ja Tema kutsele tulla tutvuma eluseadusega, elutarkusega, hoiatusega, rõõmusõnumitega, juhatusega, kus kõik vajalik olemas, kogu Seadus, tervikuna. Ehk juhend paradiisi jõudmiseks.
Kuigi Koraan ütleb ka ise, et selles on kõik vajalik info olemas, st kui seda juba lugema hakkad, näed, et vastused sinu kõikidele küsimustele on seal olemas – nii nendele, millele sa pole terve oma elu varem mitte kusagilt vastust leida suutnud kui nendele, mis sul kohe lugema asudes tekkida võivad – siis siiski tahan välja tuua ja tähelepanu pöörata ühele asjale: et saaks tekkida edasiminek ja areng, tuleb saadav hea nõu – eriti selline, mille inimene ise oma südames ära tunneb, et jah see on nii, nagu kirjas, aga ma veel selle tõe järgi väga elanud ei ole – kasutusele võtta!!! Kui seda ei tee, ehk jätkatakse elamist vastupidiselt oma parimale äratundmisele, siis jääb see raamat suletuks… ehk võeti sinine tablet ja vana elu jätkub, tsiteerides filmiklassikat. Sest kui seda ei tee, ei teki ka elukogemust, et edasisest tekstist täielikult aru saada. Kui aga end muutma suudetakse hakata, parandama ja puhastuma suudetakse hakata… ning selles järjekindel olla… hakkab juhtuma… 🙂
Ja sellised saadavad nõuanded, mida ära ei tunne automaatselt, et need õiged on, sellised tuleks elus proovile panna ja vaadata, kas toovad lubatud tulemuse ja alles seejärel, olles isiklikult tuvastanud nende õigsuse, kasutusele võtta. Koraan manitseb ka, et ära järgi pimesi mitte midagi, mida sa ei mõista.

Tehnilist:

Salmid ja salmide numbrid.
Originaaltekstis neid numbreid pole, see on hilisem lisandus, mida siiski kõik tõlkijad parema viitamise huvides kasutavad. Samas, teksti salmideks liigendamine on kohati olnud üsna vägivaldne, eraldades mõnes kohas lause poole pealt kahte erinevasse salmi. Ja vastupidi – pannes ühte salmi kokku erinevad mõtted.

Kirjavahemärgid.
Originaaltekstis kirjavahemärke peaaegu, et pole. Seega on siin ruumi tõlgendamisele lausete liigendamisel.
Kaldkriipsud.
Olen neid kasutanud, et avada sõna või väljendi erinevaid nö palgeid, kui olen tundnud, et üks eestikeelne vaste üksinda oleks pigem moonutamas sõna algset tähendust ja seega vajab mitmekülgsemat sõnastust.
Jutumärgid.
Originaaltekstis ei ole otsekõne eristatud.
Sulud.
Originaaltekstis ei ole sulge. Kui loogiliselt järjepideva teksti vahele tuleb kiiluna teise sisuga tekst, pärast mida jätkub algne, olen parema teksti jälgitavuse huvides kasutanud osades kohtades sulgusid.
Lisaks olen üksikutes kohtades kaldsulgudes täpsustanud asesõnade soolisust või mitmust (araabia keeles on erinevad ´nemad, kaks´ ja ´nemad, rohkem kui kaks´) kuna see mängib üksikutes kohtades olulist rolli, et mõista, mida mõeldud on.
Suur algustäht.
Araabia keeles puudub suur algustäht.

Osades kohtades olen teksti parema jälgitavuse huvides teksti suurema ridade vahedega liigendanud kui see on aidanud erinevaid teemasid või lugusid üksteisest eraldada.

Olgu ka manitud, et Koraanis on kohti, mille tõlkimisega on hädas kõik tõlkijad. Olen püüdnud nendes kohtades võimalikult üksühele edasi anda sõnade tähendused, ka vaatama sellele, et alati ei tule lause mõte ilusti kokku. Aga see näitab seda, et seonduvate sõnade tähenduste puhastamisega võib vaja olla tööd veel teha. Kui mõnes kohas tekst segane tundub, on siiski ka võimalik, et ei olda öeldust õigesti aru saadud või ei ole osatud öeldut õigesse konteksti paigutada, näiteks seetõttu, et puudu on vastav elukogemus. Vastava elukogemuse asetleidmisel võib juhtuda, et segasena/mõtetuna tundunud lause/osa seadusest, mis on samas siiski ajju talletunud, omandab ühtäkki tähenduse.


Tõlkija Tarmo Marken
Koraan.ee Facebookis