Jumala: Kõikvõimsa, Kõige Halastavama nimel.
75:1 Ma vannun Ülestõusmispäeva nimel
75:2 ja Ma vannun iseennast süüdistava hinge nimel!
75:3 Kas inimene arvab, et Me ei kogu kokku tema luid?
75:4 Tõepoolest, Me oleme võimelised kujundama tema sõrmeotsi!
75:5 Tõde on: inimene kavatseb olla vaoshoidmatu eesoleva suhtes,
75:6 ta küsib: “Millal on Ülestõusmispäev?”
75:7 Siis kui nägemine on pimestatud
75:8 ja kuu varjutatud
75:9 ja päike ning kuu ühendatud,
75:10 sel päeval inimene ütleb: “Kuhu on põgeneda?”
75:11 Ei, tõepoolest! Pole varjupaika.
75:12 Sinu isanda juurde on sel päeval sihtpunkt,
75:13 andmaks teada inimesele sel päeval, mida ta ette saatis ning mida maha jättis.
75:14 Tõde on: inimene on iseenda hinge vastu tunnistaja,
75:15 kuigi ta toob esile oma vabandused.
75:16 Ära liiguta sellega oma keelt, et sellega kiirustada!
75:17 Meie peal on selle kokku kogumine ning ette lugemine.
75:18 Ja siis kui Me seda ette loeme, järgi ette loetavat,
75:19 seejärel on Meie peal selle selgitamine.
75:20 Ei, tõepoolest! Tõde on: te armastate põgusat
75:21 ning jätate pärastise elu.
75:22 Näod sel päeval on kiirgavad,
75:23 vaatamas oma isanda poole
75:24 ja näod sel päeval on kulmukortsutavad,
75:25 mõeldes, et selgamurdev saatuselöök on nende peal.
75:26 Ei, tõepoolest! Siis kui see jõuab kraekondini
75:27 ning üteldakse: “Kes on tervendaja?”
75:28 Ja ta teab, et see on lahkumine,
75:29 ja jalg on väändunud ümber teise jala,
75:30 sinu isanda juurde sel päeval on minek.
75:31 Ta ei võtnud tõsiselt ega täitnud kohustust,
75:32 aga salgas ning pööras ära.
75:33 Seejärel läks oma inimeste juurde ülbelt.
75:34 Lähemal sulle! Ja lähemal!
75:35 Seejärel lähemal sulle! Ja lähemal!
75:36 Kas inimene arvab, et ta jäeti ilma eesmärgita?
75:37 Kas polnud ta tilk väljapaisatud seemnevedelikku?
75:38 Seejärel embrüo?
Ja Ta lõi ning kujundas
75:39 ja tegi temast kaks paarilist – isase ning emase.
75:40 Kas pole Ta seejärel võimeline andma elu surnutele?