32

Jumala: Kõikvõimsa, Kõige Halastavama nimel.
32:1 ALM.
32:2 Pühaliku lepingu järkjärguline alla saatmine, pole kahtlust selles, kogu inimkonna isandalt.
32:3 Või kas nad ütlevad: “Ta on selle välja mõtelnud”?
Tõde on: see on tõde sinu isandalt, et hoiataksid inimesi, kellele mitte ühtegi hoiatajat enne sind tulnud pole, et nad võiksid olla õigesti juhatatud.
32:4 Jumal on Tema, kes lõi taevad ning maa ja kõik, mis nende vahel kuue päevaga/ajastuga, seejärel võttis oma koha troonil. Teile pole peale Tema mitte ühtegi liitlast ega vahemeest. Kas te siis ei võtaks kuulda!
32:5 Ta suunab olukorra taevast maa peale, seejärel see tõuseb Tema juurde päeval, mis võrdne tuhandega aastatest, mida loendate.
32:6 Selline on Nähtamatu ning Nähtava Teadja, Võimas, Kõige Halastavam,
32:7 kes tegi heaks kõik asjad, mis Ta lõi. Ja Ta algatas inimolendi loomise savist,
32:8 seejärel tegi tema seemne põlatud vedelikust,
32:9 seejärel kujundas teda ning hingas temasse enda Vaimust ja tegi teile kuulmise, silmanägemise ning südamed. Vähe olete te tänulikud!
32:10 Ja nad ütlevad: “Siis kui oleme kadunud maasse, kas oleme seejärel uues loomingus?”
Tõde on: nad on oma isandaga kohtumise eitajad.
32:11 Ütle: “Teid võtab surmaingel, kes teile määratud, seejärel tuuakse teid tagasi teie isanda juurde”.
32:12 Ja juhul kui sa näeksid siis kui kurjategijad oma päid enda isanda ees kummardavad: “Meie isand, me oleme näinud ning kuulnud, seega saada meid tagasi, me hakkame töötama õigluses. Me oleme need, kes veendunud!”
32:13 Ja oleks Me soovinud, Me oleksime andnud igale hingele tema juhatuse, aga sõna Minult on siduv: Ma täidan põrgu džinnide ning inimkonnaga kahasse.
32:14 Nii et maitske! Kuna te unustasite selle enda päeva kohtumise, unustame Meie teid. Ja maitske igaviku karistust selle eest, mida tegite!
32:15 Vaid need usuvad Meie tunnustähtedesse, kes – siis kui neid neile meenutatakse – langevad maha alistunult ning ülistavad oma isanda kiituseks, ja nad ei ole ülbed.
32:16 Nende küljed jätavad maha oma voodid, et hüüda oma isandat hirmus ning lootuses. Ja sellest, mida neile võimaldanud oleme, nad kulutavad.
32:17 Ja mitte ükski hing ei tea, mis on nende jaoks peidus rõõmuks silmadele, autasuna selle eest, mida nad tegid.
32:18 On siis tema, kes on usklik, nagu tema, kes on hoolimatult reetlik? Nad ei ole sarnased!
32:19 Mis puutub neisse, kes hoiatust kuulda võtavad ning õiglaseid tegusid teevad: neile on aiad eluasemetena. Tervituskingitus tehtu eest.
32:20 Ja mis puutub neisse, kes hoolimatult reetlikud: nende eluase on tuli. Millal iganes nad ihaldavad sellest väljuda: nad tuuakse sellesse tagasi. Ja neile üteldakse: “Maitske tule karistust, mida keeldusite tunnistamast!”
32:21 Ja Me paneme nad maitsma maist karistust enne suuremat – et nad võiksid tagasi pöörduda.
32:22 Ja kes on ebaõiglasem temast, kellele meenutatakse tema isanda tunnustähti, seejärel pöörab neist ära?
Me nõuame kurjategijailt karistuse sisse.
32:23 Ja Me andsime Moosesele seaduse – nii et ära ole kahtluses Temaga kohtumisest – ja tegime selle juhatuseks Iisraeli lastele.
32:24 Ja Me tegime neile liidrid juhatama läbi Meie korralduse siis kui nad kannatlikud olid ning Meie tunnustähtedest veendumuses olid.
32:25 Sinu isand, Ta otsustab nende vahel Ülestõusmispäeval selle suhtes, milles nad lahknesid.
32:26 Kas see ei juhata neid, kui palju põlvkondi, kelle eluasemete vahel nad jalutavad, Me enne neid hävitanud olime?
Selles on tunnustähed.
Kas nad siis ei kuule!
32:27 Kas pole nad kaalutlenud, kuidas Me juhime vee viljatule maale ning toome esile seeläbi viljasaagi, millest nende kariloomad ning nemad ise söövad? Kas nad siis ei näe!
32:28 Ja nad ütlevad: “Millal on see otsustamine, juhul kui peaksid olema tõetruu?”
32:29 Ütle: “Otsuse päeval ei ole hoiatuse suhtes ükskõikseil kasu nende usust ega anta neile armuaega”.
32:30 Nii et pööra neist ära ning oota. Nemad on ootamas.