Jumala: Kõikvõimsa, Kõige Halastavama nimel.
12:1 ALR.
Need on selge seaduse tunnustähed.
12:2 Me saatsime selle alla araabiakeelse Koraanina et võiksite juurelda.
12:3 Me jutustame sulle parimaid jutustusi läbi selle, mida Me sulle selles Koraanis inspireerime. Ja sa olid enne seda nendest, kes teadmatuses.

12:4 Siis kui Joosep oma isale ütles: “Oo, mu isa, ma nägin ühteteist tähte, päikest ja kuud, ma nägin neid minule alistumas!”
12:5 Ta ütles: “Oo, mu poeg, ära enda unenäost oma vendadele räägi, muidu nad teevad plaani su vastu! Kurat on inimolendile selge vaenlane”.
12:6 “Ja sedasi sinu isand valib su ning õpetab sulle sündmuste tõlgendamist ja viib lõpuni oma soosingu sinule ning Jaakobi järglastele, nagu Ta on need lõpuni viinud sinu isadele enne seda, Aabrahamile ja Iisakule. Sinu isand on teadlik, elutark.”
12:7 Joosepis ja tema vendades on tunnustähed neile, kes küsivad.
12:8 Siis kui nad ütlesid: “Joosep ja tema vend on meie isale kallimad kui meie, samas kui meie oleme suuremaarvulisem grupp. Meie isa on selges eksituses”.
12:9 “Tapke Joosep! Või heitke ta maalt välja! Teie isa nägu kandub edasi teile ning pärast seda saaksite olla õiglased inimesed!”
12:10 Üks kõnemees nende seast ütles: “Ärge tapke Joosepit, aga heitke ta kaevu põhja, mõni karavan leiab ta, juhul kui peate midagi tegema”.
12:11 Nad ütlesid: “Oo, meie isa, miks sa ei usalda meid koos Joosepiga, samas me oleme siirad nõuandjad talle?!”
12:12 “Saada ta homme koos meiega, et ta võiks end nautida ning mängida. Ja me hoiame ta turvalisuses.”
12:13 Ta ütles: “See kurvastab mind, et te ta võtaksite. Ja ma kardan, et hunt sööb ta ära siis kui te ta hooletusse jätate”.
12:14 Nad ütlesid: “Juhul kui hunt ta ära sööb, samas kui me oleme suurearvuline grupp, siis oleksime kaotajad”.
12:15 Nii et nad läksid koos temaga ning olid kokku leppinud, et panevad ta kaevu põhja.
Ja Me inspireerisime talle: “Sa informeerid neid nende sellest teost siis kui nad seda oodata ei oska”.
12:16 Ja nad tulid õhtul nuttes oma isa juurde.
12:17 Nad ütlesid: “Oo, meie isa, me läksime võidujooksule ning jätsime Joosepi koos meie asjadega ja hunt sõi ta ära! Aga sa ei oleks üks, kes meid usub, vaatamata sellele, et me tõtt räägime”.
12:18 Ja nad tulid koos võltsverest plekkidega tema särgil.
Ta ütles: “Tõde on: teie hinged on ahvatlenud teid sellesse olukorda. Nii et magus kannatlikkus. Ja Jumal on see, kelle abi otsitakse selle vastu, mida te kirjeldate”.
12:19 Ja tuli karavan. Ja nad saatsid oma veetõmbaja ning ta lasi alla oma pange.
Ta ütles: “Oo, rõõmusõnumid, siin on poiss!”
Ja nad peitsid ta kui kauba. Ja Jumal teab, mida nad tegid.
12:20 Ja nad müüsid ta madala hinna eest – mõned hõbemündid. Ja nad pidasid teda tähtsusetuks.
12:21 Ja mees, kes ta kaubanduse keskusest ostis, ütles oma naisele: “Tee tema elamine heldeks, see võib olla, et ta toob meile kasu või me saame võtta teda pojana”.
Ja sedasi Me seadsime Joosepi sisse maa peal. Ja et võiksime õpetada talle sündmuste tõlgendamist. Ja Jumalal oli täielik kontroll tema olukorra üle, aga enamus inimesi ei mõista.
12:22 Ja siis kui ta jõudis täisikka, andsime Me talle otsustusvõime ning teadmised. Ja sedasi Me autasustame heategijaid.
12:23 Ja naine, kelle majapidamises ta oli, proovis teda võrgutada.
Ja ta sulges uksed ning ütles: “Tule minu juurde”.
Ta ütles: “Ma otsin varjupaika Jumalas, Tema on minu isand, kes tegi mu elamise heaks, patustajad ei ole edukad”.
12:24 Ja naine ihaldas teda. Ja tema ihaldanuks naist, juhul kui poleks olnud, et ta nägi oma isanda asitõendeid …
(Seega: et võiksime temalt ära pöörata kurjuse ning seksuaalse ebamoraalsuse.)
Ta oli Meie puhtsüdamlikest sulastest.
12:25 Ja nad kiirustasid ukse suunas ning naine rebis ta särki selja tagant. Ja nad leidsid naise mehe ukse pealt.
Naine ütles: “Mis on autasu temale, kes soovis kurja sinu perele? Kas see ei ole, et ta pannakse vangi või karistatakse valusalt?”
12:26 Ta ütles: “See oli naine, kes mind võrgutada tahtis”.
Ja tunnistaja naise majapidamisest andis tunnistuse: “Juhul kui tema särk on rebenenud eest, on naine rääkinud tõtt ning mees on valetaja”.
12:27 “Ja juhul kui tema särk on rebenenud selja tagant, on naine valetanud ning mees on nendest, kes tõtt räägib”.
12:28 Nii et siis kui ta nägi, et ta särk oli rebenenud selja tagant, ütles ta: “See on teie naiste plaan. Teie plaan on hiiglaslik!”
12:29 “Joosep, ära pane seda tähele. Ja sina, naine, küsi andestust oma üleastumisele. Sina oled nendest, kes eksituses.”
12:30 Ja naised linnas rääkisid: “Valitseja naine proovib oma majapoissi võrgutada. Poiss on lummanud ta armastusse. Me näeme naist selges eksituses”.
12:31 Nii et siis kui naine nende skeemitamisest kuulis, saatis ta nende järele ja valmistas neile ette pidusöögi ning andis neile kõigile noa ja ütles: “Tule välja nende juurde!”
Nii et siis kui nad teda nägid, ülistasid nad teda ning lõikusid endi käsi ja ütlesid: “Kiitus olgu Jumalale, see pole mitte surelik vaid õnnistatud ingel!”
12:32 Naine ütles: “See on tema, kelle pärast te mind süüdistasite. Ja ma proovisin teda võrgutada, aga ta osutus kannatlikuks. Aga juhul kui ta ei tee, mida ma teda käsin, pannakse ta vangi ning teda alandatakse”.
12:33 Ta ütles: “Minu isand, vangla on mulle eelistatum kui see, millesse nad mind kutsuvad. Ja juhul kui Sa ei pööra ära nende (naissoost mitmus) plaane minult, ma kaldun nende poole ning olen ignorantidest”.
12:34 Ja tema isand vastas talle ning pööras nende plaani temalt ära.
Ta on Kõikekuulev, Kõiketeadev.
12:35 Seejärel see sai neile (meessoost mitmus) selgeks, pärast seda kui nad olid näinud tunnustähti, et nad peaksid ta mõneks ajaks vangi panema.
12:36 Ja koos temaga sisenesid vanglasse kaks noort meest.
Üks neist ütles: “Ma nägin unes, et ma pressin veini”.
Ja teine ütles: “Ma nägin unes, et ma kandsin oma pea kohal leiba, millest linnud sõid”.
“Informeeri meid nende tõlgendusest. Me näeme, et oled heategijaist”.
12:37 Ta ütles: “Mitte ühtki toiduga varustamist ei tule teile enne kui ma olen teid mõlemaid nende tõlgendustest informeerinud. See on sellest, mida mu isand mulle õpetanud on. Ma olen hüljanud nende inimeste usutunnistuse, kes ei usu Jumalasse ning pärastist elu eitavad.”
12:38 “Ja ma olen järginud oma isade Abrahami, Iisaku ning Jaakobi usutunnistust. See ei ole meile, et omistada Jumalale milleski kompanjone. See on Jumala heldekäelisus meie ning inimkonna peal, aga enamus inimesi pole tänulikud.”
12:39 “Oo, mu kaks kaasvangi, kas parem on mitmed isandad või Jumal: üks, ülim?!”
12:40 “Te teenite Tema kõrval vaid nimesid, mida te nimetanud olete, teie ja teie isad. Jumal ei ole selleks mitte ühtegi volitust alla saatnud. Kohtumõistmine/otsustamine on ainult Jumalale. Ta on käskinud, et te ei teeniks mitte kedagi peale Tema. See on õige doktriin, aga enamus inimesi ei tea.”
12:41 “Oo, mu kaks kaasvangi, mis puutub ühte teist: ta hakkab serveerima veini oma valitsejale! Ja mis puutub teise: ta pannakse tulba peale surema, nii et linnud tema peast söövad. Lahendatud on olukord, mille kohta te arvamust otsisite.”
12:42 Ja ta ütles temale, keda arvas saavat päästetud neist kahest: “Meenuta mind oma valitseja ees”.
Aga kurat pani ta unustama, et oma valitsejale meenutada, nii et ta jäi vanglasse mõneks aastaks.
12:43 Ja kuningas ütles: “Ma nägin unes seitset paksu lehma, keda sõid seitse kõhna lehma. Ja seitset rohelist kauna ning teisi, mis kuivad. Oo, lugupeetavad, andke mulle nõu minu unenägudega seoses, juhul kui peaksite olema võimelised unenägusid tõlgendama!”
12:44 Nad ütlesid: “Segased unenäod”, ja: “Me ei ole teadlikud unenägude tõlgendamises”.
12:45 Ja tema, kes oli päästetud neist kahest ning pärast head elu veel mäletas, ütles: “Ma informeerin teid selle tõlgendusest, nii et lase mind saata”.
12:46 “Joosep, oo, tõe mees! Anna meile nõu seoses seitsme paksu lehmaga, keda söövad seitse kõhnat lehma ja seitsme rohelise kaunaga ning teistega, mis kuivad, et võiksin naaseda inimeste juurde, et nad võiksid teada.”
12:47 Ta ütles: “Te istutate seitse aastat nagu tavaliselt. Mida te saagina korjate, jätke oma kaunadesse, välja arvatud vähene, millest te sööte”.
12:48 “Seejärel tulevad pärast seda seitse karmi. Need tarbivad ära selle, mida te istutate, välja arvatud vähene sellest, mida te ladustate.”
12:49 “Seejärel, pärast seda tuleb aasta, mil inimestele antakse külluslikku vihma, mil nad on võimelised tootma.”
12:50 Ja kuningas ütles: “Tooge ta minu juurde!”
Nii et siis kui sõnumitooja tema juurde tuli, ütles ta: “Mine tagasi oma valitseja juurde ja küsi temalt, mis on seis seoses naistega, kes oma käsi lõikusid. Minu isand on teadlik nende plaanist”.
12:51 Ta ütles: “Mis oli teie naiste kaasus, siis kui te Joosepit võrgutada proovisite?”
Nad ütlesid: “Jumal hoidku! Me ei tea temast midagi kurja”.
Valitseja naine ütles: “Nüüd peab tõde teada olema – mina proovisin teda võrgutada ja tema on nendest, kes räägib tõtt”.
12:52 “See sai nii, et ta võiks teada, et ma ei peta teda salaja.
Ja Jumal ei juhata petjate plaani.”
12:53 “Ma ei vabasta end süüst. Hing käsib kurjusele. Välja arvatud, et minu isand halastab… Minu isand on andestav, kõige halastavam.”
12:54 Ja kuningas ütles: “Tooge ta minu juurde, et võiksin ta lisada enda hinge külge”.
Ja siis kui ta oli temaga rääkinud, ütles ta: “Täna oled sa meie ees kõrges staatuses ning usaldusväärne”.
12:55 Ta ütles: “Määra mind maa viljaaida üle. Ma olen teadlik järelevaataja”.
12:56 Ja sedasi Me seadsime sisse Joosepi maa peal üle kõige, mis ta soovis. Me ulatume oma halastusega, kelleni soovime. Ja Me ei raiska heategijate autasu.
12:57 Ja pärastise elu autasu on parem neile, kes hoiatust kuulda võtavad ning kaalutletud kartuses on.
12:58 Ja Joosepi vennad tulid ning sisenesid tema juurde. Ja ta tundis nad ära, aga nemad ei tundnud teda ära.
12:59 Ja siis kui ta oli neid toidumoonaga varustanud, ütles ta: “Tooge mulle oma vend oma isa juurest. Kas te ei näe, et ma annan täismõõdu ja et olen parim võõrustajatest?”
12:60 “Aga juhul kui te teda minu juurde ei too: siis pole teile mitte ühtegi mõõtu minult ega lähene te mulle.”
12:61 Nad ütlesid: “Me proovime teda tema isa juurest ära ahvatleda. Ja seda me teeme”.
12:62 Ja ta ütles oma teenritele: “Pange nende kaubad nende sadulakottidesse, et nad võiksid need ära tunda siis kui nad oma inimeste juurde naasevad, nii et nad võiksid tagasi tulla”.
12:63 Ja siis kui nad oma isa juurde naasesid, ütlesid nad: “Oo, meie isa, meil on keelatud rohkem vilja saada, saada meie vend koos meiega, et võiksime vilja saada. Ja me hoiame ta turvalisuses”.
12:64 Ta ütles: “Saan ma usaldada teda teiega, nagu usaldasin tema venna teiega varem? Ja Jumal on parim hooldaja ning Ta on kõige halastavam neist, kes halastust üles näitavad”.
12:65 Ja siis kui nad oma pagasi avasid, leidsid nad oma kaubad neile tagastatuna. Nad ütlesid: “Meie isa, mida rohkem võiksime me ihaldada! Siin on meie kaubad meile tagastatuna. Ja me saame tagavara oma inimestele. Ja me valvame meie venda. Ja me suureneme kaamelite koormates. See on üks lihtne kogus!”
12:66 Ta ütles: “Ma ei saada teda teiega kuni annate mulle pühaliku vande Jumala ees, et toote ta mu juurde tagasi, välja arvatud et te ümberpiiratud olete”.
Ja siis kui nad olid andnud talle oma pühaliku vande, ütles ta: “Jumalasse on pandud usaldus selle suhtes, mida me ütleme”.
12:67 Ja ta ütles: “Oo, mu pojad, ärge sisenege ühest väravast, aga sisenege erinevatest väravatest. Ja ma ei saa teile mitte milleski kasuks olla Jumala vastu. Kohtumõistmine on vaid Jumalale, Temasse panen ma oma usalduse. Ja Teda usaldagu need, kes panevad oma usaldust tões”.
12:68 Ja siis kui nad sisenesid moel nagu nende isa neid käskinud oli, see ei olnud neile abiks tulemas vähimatki Jumala vastu, aga see oli Jaakobi hinge iha, mille ta ellu viis. Ja ta oli mees teadmistega, tänu sellele, mida Me talle õpetasime, aga enamus inimesi ei tea.
12:69 Ja siis kui nad Joosepi juurde sisenesid, võttis ta oma venna enda juurde ning ütles: “Ma olen su vend, nii et ära ole kurvastuses selle pärast, mida nad tegid”.
12:70 Ja siis kui ta neid toidumoonaga varustanud oli, pani ta mõõdukausi oma venna sadulakotti. Seejärel hüüdja hüüdis: “Oo, teie, karavanis, te olete vargad!”
12:71 Nad ütlesid neile lähenedes: “Mis see on, mis teil kadunud on?”
12:72 Nad ütlesid: “Meil on kadunud kuninga mõõdukauss. Ja temale, kes selle esile toob, antakse kaameli koormatäis. Ja ma olen selleks kohustatud”.
12:73 Nad ütlesid: “Jumala nimel, te teate, et me pole tulnud korruptsiooni maa peal põhjustama. Ja me pole vargad.”
12:74 Nad ütlesid: “Ja mis on autasu selle eest, peaksite te olema valetajad?”
12:75 Nad ütlesid: “Autasu selle eest on, et see, kelle pagasist see leitakse, tema on autasu selle eest. Sedasi tasume meie patustajatele”.
12:76 Ja ta alustas otsingut nende kottidega enne oma venna kotti. Seejärel tõi ta selle välja oma venna kotist.
(Sedasi Me plaanisime Joosepile. Ta poleks olnud suuteline võtma oma venda kuninga doktriini piires, välja arvatud et Jumal nii soovinud oleks. Me tõstame tasemetes, keda soovime. Ja üle iga teadmiste valdaja on kõiketeadev.)
12:77 Nad ütlesid: “Juhul kui ta varastab, siis enne oli tema vend, kes samuti varastas”.
Ja Joosep hoidis selle enda sees ning ei avaldanud neile seda.
Ta ütles: “Te olete piinlikus olukorras”, ja: “Jumal teab kõige paremini, mida te kirjeldate”.
12:78 Nad ütlesid: “Oo, valitseja! Tal on isa, väga vana mees, nii et võta üks meist tema asemel. Me näeme, et oled heategijaist”.
12:79 Ta ütles: “Jumalalt otsitagu varjupaika, et me võtaks kellegi muu kui tema, kellelt oma asjad leidsime! Siis oleksime patustajad”.
12:80 Ja siis kui nad tema suhtes meeleheitel olid, eraldasid nad ennast privaatseks nõupidamiseks. Vanim neist ütles: “Kas te ei tea, et teie isa võttis teilt pühaliku vande Jumala ees, ja et te ebaõnnestusite ka Joosepi suhtes enne seda? Ja ma ei lahku sellelt maalt enne kuni mu isa mulle loa annab või Jumal minu kasuks kohut mõistab. Ja Ta on parim kohtumõistjatest”.
12:81 “Naaske oma isa juurde ning ütelge: ´Oo, meie isa! Sinu poeg varastas. Ja me oleme tunnistajad vaid sellele, mida teame ning me ei ole nähtamatu hooldajad!´”
12:82 “´Ja küsi selle linna inimestelt, kus me olime ning karavanilt, milles me tagasi tulime. Ja me räägime tõtt´”.
12:83 Ta ütles: “Tõde on: teie hinged ahvatlesid teid sellesse olukorda. Seega: magus kannatlikkus. See võib olla, et Jumal toob nad kõik mu juurde. Ta on Kõiketeadev, Elutark”.
12:84 Ja ta pööras neist ära ning ütles: “Oo, mu hingevalu Joosepi pärast!”
Ja tema silmad muutusid valgeks kurbusest, mida ta alla surumas oli.
12:85 Nad ütlesid: “Jumala nimel, sa ei lakka mitte kunagi Joosepit meenutamast, kuni sa seniilseks muutud või sured!”
12:86 Ta ütles: “Ma vaid kurdan oma mure ning hingevalu Jumalale. Ja ma tean Jumalalt seda, mida teie ei tea”.
12:87 “Oo, mu pojad! Minge ja küsige Joosepi ning tema venna kohta ja ärge kaotage lootust Jumala tröösti suhtes. Mitte keegi ei kaota lootust Jumala tröösti suhtes, välja arvatud inimesed, kes end juhatatuiks väites juhatuse ära põlgavad”.
12:88 Ja siis kui nad tema juurde sisenesid, ütlesid nad: “Oo, valitseja! Ebaõnn on puudutanud meid ning meie perekonda. Ja me oleme tulnud kauplema kehvade kaupadega, anna meile mõõt vilja ning andesta meile läbi heategevuse. Jumal autasustab heategevuslikke”.
12:89 Ta ütles: “Kas te teate, mida te tegite Joosepile ning tema vennale siis kui ignorandid olite?”
12:90 Nad ütlesid: “Kas see oled sina? Sa oled Joosep!”
Ta ütles: “Ma olen Joosep ja see on mu vend. Jumal on meid eelistanud. Kes iganes on kaalutletud kartuses ja kannatlik: Jumal ei raiska heategijate autasu”.
12:91 Nad ütlesid: “Jumala nimel, Jumal on sind meie üle eelistanud. Ja meie oleme olnud patustajad”.
12:92 Ta ütles: “Teie peal pole hukkamõistu sel päeval, andku Jumal teile andeks. Ja Ta on Kõige Halastavam nendest, kes halastust üles näitavad”.
12:93 “Minge koos mu selle särgiga ning asetage see mu isa näole, tema nägemine taastub. Ja tulge mu juurde kogu oma perekonnaga”.
12:94 Ja siis kui karavan lahkus, ütles nende isa: “Ma tõepoolest tunnen Joosepi lõhna, vaatamata sellele, et te võite arvata, et ma seniilne olen”.
12:95 Nad ütlesid: “Jumala nimel, sa oled tagasi oma vanas eksituses”.
12:96 Seejärel, siis kui rõõmusõnumitekandja tuli, ta laotas selle ta näole ja ta sai jälle näha.
Ta ütles: “Kas ma ei ütelnud teile, et ma tean Jumalalt seda, mida teie ei tea?”
12:97 Nad ütlesid: “Oo, meie isa, küsi meile andestust meie üleastumiste pärast, meie olime need, kes eksituses!”
12:98 Ta ütles: “Ma küsin teile andestust oma isandalt. Ta on Andestav, Kõige Halastavam”.
12:99 Ja siis kui nad Joosepi juurde sisenesid, võttis ta oma vanemad enda juurde ning ütles: “Sisenege kaubanduse keskusesse turvalisuses, juhul kui Jumal peaks soovima”.
12:100 Ja ta tõstis oma vanemad troonile ning nad (meessoost mitmus) langesid maha talle alistunult.
Ja ta ütles: “Oo, mu isa, see on tõlgendus minu varasemast nägemusest! Minu isand on selle tõeks teinud. Ja Ta tegi head mulle siis kui Ta mu vanglast välja tõi. Ja tõi teid välja kõrbest pärast seda kui kurat oli kurjuse esile kutsunud minu ning mu vendade vahele. Mu isand on vaevuhoomatav selles, mida Ta soovib. Ta on Kõiketeadev, Elutark”.
12:101 “Minu isand, Sa oled andnud mulle natuke ülemvõimu ning oled õpetanud mulle natuke sündmuste tõlgendamist. Taevaste ning maa algataja, Sina oled mu liitlane selles maailmas ning pärastises elus. Võta mind ühena, kes alistunud (muslim) ning pane mind kokku õiglastega”.

12:102 See on nähtamatutest uudistest, mida Me sulle inspireerime. Ja sa ei olnud koos nendega siis kui nad oma juhtumi kokku leppisid, siis kui nad skeemitamas olid.
12:103 Ja enamus inimesi – isegi kui sa peaksid püüdlik olema – ei ole usklikud.
12:104 Ja sa ei küsi neilt selle eest mitte mingit autasu. See on vaid meeldetuletus kogu inimkonnale.
12:105 Ja kui palju tunnustähti on seal taevastes ning maal, millest nad mööduvad ning mille suhtes nad vastu häälestatud on.
12:106 Ja enamus neist ei usu Jumalasse muidu kui ebajumalakummardajatena.
12:107 Kas tunnevad nad end siis turvaliselt Jumala ümbritseva karistuse suhtes, mis nende peale tulemas; või Tunni suhtes, mis tulemas  ootamatult, mil nad ei taju?
12:108 Ütle: “See on minu tee. Ma kutsun Jumala juurde intuitsiooniga – mina ja kes iganes mulle järgneb.”
Ja: “Ülistus olgu Jumalale!”
Ja: “Ma ei ole ebajumalakummardajatest”.
12:109 Ja Me saatsime enne sind vaid mehi, keda Me inspireerisime linnade inimestest. Kas nad pole rännanud maa peal ega ole näinud, milline oli lõplik tulemus neile, kes enne neid? Ja pärastise elu eluase on parim neile, kes kaalutletud kartuses. Kas te siis ei juurdleks?
12:110 Siis kui sõnumitoojad olid meelt heitnud ning arvasid, et neid on hüljatud, tuli neile Meie abi. Ja Me päästame, keda soovime. Ja ei ole tõrjutav Meie raev kurja tegevatelt inimestelt.
12:111 Nende lugudes on õppetund neile, kel intuitsioon. See ei ole väljamõeldud jutustus, vaid kinnitus sellest, mis selle käte vahel ning iga asja selgeks tegemine. Ja juhatus ning halastus inimestele, kes usuvad.