75

Jumala: Kõikvõimsa, Kõige Halastavama nimel.
75:1 Ma vannun Ülestõusmispäeva nimel!
75:2 Ja Ma vannun iseennast süüdistava hinge nimel!
75:3 Kas inimolend arvab, et Me ei kogu kokku tema luid?
75:4 Tõepoolest, Me oleme võimelised kujundama tema sõrmeotsi!
75:5 Tõde on: inimolend kavatseb olla talitsematu eesoleva suhtes,
75:6 ta küsib: “Millal on Ülestõusmispäev?”
75:7 Siis kui nägemine on pimestatud
75:8 ja kuu on varjutatud
75:9 ja päike ning kuu on ühendatud.
75:10 Sel päeval inimolend ütleb: “Kuhu on põgeneda?”
75:11 Ei, tõepoolest!
Pole varjupaika.
75:12 Sinu Isanda juurde sel päeval on sihtpunkt.
75:13 Päeval, mil inimolendit informeeritakse sellest, mida ta ette on saatnud ning maha jätnud.
75:14 Tõde on: inimene on tunnistaja omaenda hinge vastu.
75:15 Kuigi ta toob esile oma vabandused.
75:16 Ära liiguta sellega oma keelt, et seda kiirustada!
75:17 Meie peal on selle kokku kogumine ning retsiteerimine.
75:18 Ja siis kui Me seda retsiteerime, järgi retsiteeritut,
75:19 seejärel on Meie peal selle selgitamine.
75:20 Ei, tõepoolest!
Tõde on: te armastate põgusat
75:21 ning jätate Pärastelu.
75:22 Näod sel päeval saavad olema kiirgavad,
75:23 vaatamas oma Isanda poole.
75:24 Ja näod sel päeval saavad olema kulmu kortsutavad,
75:25 mõeldes, et selga murdev saatuselöök on nende peal.
75:26 Ei, tõepoolest!
Siis kui see jõuab kraekondini
75:27 ning üteldakse: “Kes on tervendaja?”
75:28 Ja ta teab, et see on lahkumine
75:29 ning jalg on väändunud ümber teise jala,
75:30 sinu Isanda juurde sel päeval on minek.
75:31 Ta ei võtnud tõsiselt ega täitnud kohustust,
75:32 aga salgas ning pööras ära.
75:33 Seejärel läks oma inimeste juurde, ülbelt.
75:34 Lähemal sulle! Ja lähemal!
75:35 Seejärel lähemal sulle! Ja lähemal!
75:36 Kas inimolend arvab, et ta on jäetud ilma eesmärgita?
75:37 Kas ta ei olnud tilk väljapaisatud seemnevedelikku?
75:38 Seejärel embrüo?
Ja Ta lõi ning kujundas
75:39 ja tegi temast kaks paarilist – isase ning emase.
75:40 Kas seejärel Ta pole võimeline andma elu surnutele?